Kontorirott...

saab olla ka siis, kui kontor asub kodus. Kontoriroti töövahendiks on teatavasti paber, arvuti, pastakas ja telefon. Minu laual on paberite virnad, millest ma üritan end läbi närida ja aeg-ajalt on tunne, et teeksin seda hea meelega täiesti otseselt. Aga no ei, pabereid tuleb aina juurde ja juurde, sest ma muudkui otsin materjale bakatööks, sest ükskord tuleb see ju ära teha, tahan ma siis või ei taha ning materjali otsimine ongi peamine ja kõige vaevarikkam ülesanne. Näiteks vaatad raamatukogu kodulehelt, et oo, see on hea raamat. Laenutad selle ja kodus selgub, et sama hästi oleks võinud endale tuua ka NSVL ajaloo või Leinini kogutud teosed. Samas ma väga ei muretse, olen alati piisavalt materjale leidnud ja vahel on juhtunud, et riiulite vahel konnates hakkab näppu just täpselt see, mida on vaja läinud. Vahel on ka seda juhtunud, et raamatus, mida ma otsida ei osanud, on kõik vajalik olemas ja rohkemgi veel. Kolmapäeva õhtul katsun minna siinsesse raamatukokku ja reedel Tlna omasse. Kuna reedel toimub üks oluline kultuurisündmus, ja kuna mul on vaja ka ürikutes tuhnida, siis on ekstra päälinna sõit tarvisd kindlasti ette võtta.

Tänane plaan on natuke Pr Välisõppejõu aines antud kohustuslikku kirjandust lugeda. Igaks korraks antakse umbes 60-70 lk ingliskeelset teksti, mis tähendab, et suurema osa sesside vahenädalatest arendan ma inglise keelt, varsti on minu passiivne keeleoskus juba kõrgtasemel. Muidugi võib tekkida küsimus, mis ma selle teadussõnavaraga päris elus pihta hakkan ja kus ma seda kasutan, aga noh, enesearendus on ju ka oluline asi. Pean endale meelde tuletama, et haridus koosnebki suures osas mõttetutest asjadest, mida nagunii kunagi vaja ei lähe, aga nagu minu kogemused on näidanud, ei ole ka kasu, kui püüad aru saada, milleks mingi mõttetuna tunduv asi vajalik on ja lihtsalt keeldud nende tegemisest. Hakkad näiteks protestima, et milleks oma väärtusliku aega jaburuste peale kulutada. Võluülikoolis kehtivad omad reeglid, mis on täitmiseks. Niisiis tuleb suu kinni hoida ja edasi teenida.

Eile suutsin nikerdada kaks lehekülge teadusteksti, selle jätan heaga seisma, kuna vahel tuleb asju vaadata mõnepäevaselt perspektiivilt. Siis tekivad arvutiekraanile adekvaatsed laused ja tõlkeprobleemid hajuvad nagu kevadine lumi. Mis puutub kevadesse, siis palju õnne, mul õiteb toas hüatsint! Loogiline ju, et kui jõulukaktus on lõpetamas, siis on hüatsindi kord. Mis annab lootust, et ka uuel aastal tuleb kevad ja ka uuel aastal tuleb suvi. Koos tuhande miljoni edasilükatud kohustuse täitmisega. Ehk nagu ütleb laulusalm "Aeg kaob, rõõmud jäävad". Aga kas kevad tuleb ka teisiti, vaat seda ei oska mina ette prognoosida.

Niisiis, lugupeetud lugejad, on aeg asuda tegudele.

Kudzu