Siin ma seisan...

sest teisiti ei saa, ütles keegi. Noh, ma pigem istuksin, aga põhjus on sama - teisiti ei saa. Ja andku Jumal mulle jõudu vastu pidada, kuna viimase aja tempo on võtnud üles mehised tuurid, millele minu vana kere hakkab vaikselt alla andma. Näiteks polnud mul mingit probleemi kellakeeramisega, sest ma kobisingi eile varakult magama ja kuigi hommikul oli äratus hiline, sest ma usaldasin oma telefoni liigselt (mul oli justkui meeles, et see peaks end ise õigeks keerama, mida ta siiski ei teinud), möödus tööpäev energiliselt ja sisukalt. Mul tuleb ikka aegajalt põnevaid ideid, mida inimeste peal katsetada, et nende elus oleks ka midagi ebatavalist ja rutiinivaba. Täna käis meie grupil külas näiteks lp Öömees ja mängis meile helikausse, mis oli tõesti lummav ja arvan, et mõjus inimestele mõnusalt ning ka innustavalt. Sest kõige olulisem asi maailmas on tegeleda sellega, mida armastad. Ja pole paremat tunnet, kui saad aru, mida see tagasi annab - just vaimses mõttes, pean ma silmas. Raha on ka muidugi kena saada:)

Eile käisime lastega Zooloogiamuuseumis, mis üsna pea remonti pannakse. Kahjuks oli meie tempo dikteerijaks jällegi pisikene Ingel, kes tuiskas saalidest läbi nagu keravälk, samal ajal kui meie üritasime, keel vestil, ekspositisooni vaadata ja talle järele jõuda. Eriti põnev on minu jaoks geoloogiamuuseumi osa, mida ma pole saanud üldse põhjalikult läbi vaadata. Sinna tuleks täitsa omapead minna, sest kivimid ja kivid on mind alati lummanud ning seal on päris kena kollektsiooni kiva, pluss muidugi põnevad kivistised, mis on ka minu lemmikud juba ammustest aegadest.

Sain endale superviisori, kes paistab mulle sobivat. Ma pean nimelt supervisiooni elementaarseks inimestega töötamise juures, rääkimata sellest, et superviisor on valmis mind üle aitama tõrkest kunstitegemise suhtes. Ma naudin seda, mida mu kliendid teevad, usun, et suudan neid innustada ja inspireerida, aga vat ise pintslit kätte võtta ei suuda. Ilmselgelt on seosed kevadise madalseisuga nii tugevad, et omal jõul sellest läbi ei näri. 

Teadaande korras veel Padjaklubist. Kuna käes on kevad, siis on saabumas aeg, kus lp Padjaklubi liikmed võiksid kokku saada ning kevadplaane koostada, nikerdada-nokerdada, käsitööd teha, kerida, ennustada ning süüa-juua. Et kevadel on ka minul pisikene tähtpäev, siis saaksime ühendada nö meeldiva kasulikuga. Aint ma ei oska pakkuda aega. Lugu on selline, et 09. aprillil lõppeb mul tööklubi ja siis on mul kõvasti rohkem aega ning loodetavasti ka energiat. Laupäevad on küll tööpäevad, kuid samas õhtul vast ma olen end juba kokku kogunud. Antagu teada, kuidas rahvale sobiks ja üritame oma graafikud klappima panna:)

Aga nüüd ma enam ei istu ka, nüüd ma lähen ja laman. Vat nii!

Kudzu

Draamakuninganna

see on meie vanema tütre kolmas nimi (mitte teine, sest tal on kaks nime ennegi). Kui ikka vähegi võimalik, siis korraldab ta igast asjast effektse show, nt eile õhtul seoses luuletuse päheõppimisega. "Ma ei saa" Mul ei jää meelde! Ma ei oska!" ja muidugi siis veel pisarad, nuuksed, dramaatilised liigutused ning üleüldine vastupanu minu tagasihoidlikele vihjetele, et koolis käiakse siiski õppimas, mitte mõnusalt aega veetmas. Ja et kooliasjade tegemine on lapse vastutus ja tema tööülesanne, millesse tuleks siiski tõsiselt suhtuda. Draama võttis lõpuks kuninglikud mõõtmed, pisaratele lisandusid karjatused, et enam kunagi kooli ei lähe ja üldse ei taha siin majas elada ja üleüldse ei taha elada. Pärast pikki läbirääkimisi ja katseid olukorda leevendada, leppisime lõpuks ära ja täna hommikul läks preili reipalt kooli ning nagu hiljem selgus, vastas ta luuletuse ära ja oskas seda suisa peast! Õhtul ei suutnud ta väidetavalt isegi kahte esimest rida meelde jätta! Mina seevastu süümlesin terve õhtu, et ma olen halb ema ja ei oska lapsi kasvatada ning mis fenomen see on, et võõraste lastega saan ma ideaalselt läbi, aga vat näed oma lastega on ikka aeg-ajalt maade jagamist ja kokkupõrkeid. Muidugi - eks lapsed ole pärinud minult kangekaelsuse ja oma asja ajamise joone, ega siin polegi muud, kui peegli ette seista ja imetleda! Kui ikka majapidamises on mitu kangekaelset, ega siis sellest head nahka tule.
Homme toimub Padjaklubi kokkusaamine kellu kuie-seitsme paiku. Pr Lendav pakub sooja toitu, minu poolt tordike ja niksi-näksi. Kaasa võtta näputööd, hea tuju ja soojad sokid, sest meie põrandad on külmad. Ühed külalistesussid on ka pakkuda, jalale nr 38.
Terv
Kudzu

Aeg luua ja aeg hävitada...

mingil põhjusel toimub minu ümber totaalne häving. Asjad purunevad, inimesed haigestuvad ja koer suri ka ära. Põen siiani tatitõbe, paar päeva tagasi haigestus Inglike okseviirusesse, mees tatistab ka nagu nohus elevant. Kui ma rohtu ei võtaks, siis ilmselt istuksin taaskord ühes pimedas ja sügavas augus, hetkel aga blokeerub kõik negatiivne, nii et ma eriti ei tunne midagi. Tullu oleks justkui ikka veel elus, lihtsalt ajab kuskil maja peal omi asju või käratseb õues. Ma ei suuda uskuda, et teda pole. Jah, miski mind eriti ei kurvasta, aga ega miski väga ei rõõmusta ka. Selline tuim olelemine. Ja asjade edasilükkamine.

Mõtlesin, et koon endale vöökirjadega kindad. Vaja on muster maha kirjutada, aga no kus sa saad - Inglike peab kindlasti samal ajal minuga suhtlema ja kõik läheb jälle sassi. Üritan kuskilt otsast siiski alustada - tööd ootavad ja jõuluaeg läheneb kohutava kiirusega, vaja on suurtes kogustes käsitööd valmis nikerdada, kaarte maalida jne jne jne. Võiks ka koristada nii vahelduse mõttes. Rääkimata sellest, et aed on vaja talveks valmis sättida. Aga kuna on ükstakama kõigest, siis on raske end kätte võtta.

Hoolimata eelnevast vingumisest tuletan meelde, et 26. novembril ootan kõiki Padjaklubisse meie majakesse. Pidu algab siis, kui kohale tullakse - pakun, et millalgi pärastlõunal nii umbes kellu viie paiku. Kaasa: no näputööd, ennustamisvahendeid, hea tuju ja rõõmus meel. Trummid, kitarred. Soovijad võivad saada paeltepunumise tunde. Kõik teiepoolsed ideed on samuti teretulnud!

Ühesõnaga - ootan!

Tervitades

Kudzu

Reisimuljed....

saavad jagatud kõigile sobival ajal ja kohas, milleks on meie pisikene onn. Pr Morgie pakkus välja 26. novembri, siis on tema ka olemas, et osa saada muljetest ja maitsetest, mis pärit otse Itaaliast.

Kuidas sobiks 26. november ülejäänutele?

Antagu lahkesti teada!

Menüü: lõhe, lammas või pitsa - see on teie otsustada:=)

Kudzu

PS Olen end varustanud värskete käsitööraamatutega, mis ootavad teiepoolset läbitöötamist. Ärgem unustagem, et meie siivas Padjaklubi on pühendet ka käsitööle ja kultuurile. Pluss ennustamine - aastalõpp läheneb, viimane võimalus veel selleks aastaks ennustusi krahmitseda.

Käsitööteraapia...

ehk siis kohtume huvilistega sel reedel, mis iganes kuupäev see ka poleks. Kellaaeg: nagu teile sobib, kuid mitte enne kellu kuute. Riietus: mugav. Kaasa võtta: ideid, vahendeid ja hää tuju!

Soovitavalt ka lapsi, siis on meie lastele õnn õuele saabunud.

Tervitades

Kudzu