21...

aastat emadust koos kõigi rõõmude ja mõningate pisikeste muredega - meie pere vanim laps sai eile 21. Ainus, mida kahjatseda, on olnud minu enda lollus ja noorus, aga ega sinna enam miskit parata ei saa. Laps on sellest hoolimata üks äraütlemata kena inimene, kohe nii kena inimene, et ma vahel murega mõtlen, kuidas tal siin koduvanavallatus maailmas elu kulgema saab. Praegu tundub ta eluga rahul olevat, sest ta on ka lisaks muule heale vähenõudlik, pluss abivalmis ja lahke. Palju õnne veelkord, armas laps!

Sünnipäevahommikul olin tööl, üle hulga aja erialasel st k-teraapia alal. Ma tahaksin siinkohal juba klaviatuuril nuppudest haarata ja kirjutada oma headest sõpradest, kes ühel või teisel moel on aidanud mul üldse nii kauge jõuda, aga ma jätan selle teisipäevaks, kui on ometigi sõbrapäev. Samas tänusõnad võib ikka lausuda nii Moorikesele, kui Morgiele kui Lendavale kui P-le, R-le ja V-le (eksole salapärane! aga ma loodan, et nad tunnevad end siit nimekirjast ära). Päev algus oli ilus ja edasi läks aina ilusamaks, külalised käisid ja eksperimentaaltort (libanapooleon) maitses hea, salat tuli ka muhe välja, seltskond oli väga mõnus ning et poig ise ka hetkeks meie juurde sisse astus (kodus oli tal haige significant other, sestap oli külastus  lühiajaline), siis tunne oli eriti pidulik. 

Mulle meeldib pidusid korraldada ja süüa vaaritada, aga ise ma ei viitsi peol käia. Sestap oli meil pr Lendavaga kurikaval plaan tema sünnipäev meie pool pidada, ühendades Padjaklubi ja pidustused ning bakhanaalid. Pr Lendav pakkus järgmist laubat, aga pr Morgiele see ilmselt ei sobi. Nüüd siis ootan ettepanekuid, et millal austet Padjaklubi liikmed saaksid koguneda, et ühiselt tähistada pr Lendava värsket eluaastat ja teha natuke näputööd ning vaadata, mida kaardid uueks hooajaks lubavad.

Muidu kulgen vaikselt, töiselt ja talviselt ning loodan, et ilmavana võtab oma mõistuseraasud kokku ja sel hooajal rohkem külmapühi ei tule!

Kudzu

Sinine on esmaspäev...

kuna äratus oli eriti varajane. MM on haige, köhib, rögiseb ja kurk valutab. Seega jäi ta koju, mistõttu Inglike otsustas, et tal ka kõik kohad valutavad ning hüppas kaheksa paiku meie magamistuppa, et nõuda kojujäämist. Keeldusin läbi une väga konkreetselt. Seejärel laekus MM, kes tahtsi arvuti salasõna. Sain aru,  et minu magamised on tänaseks magatud. Küll aga kavatsen teha lõunauinaku, sest eile pidasin kangelaslikult terve päeva vastu ja kukkusin pool kaksteist õhtul magama, kuigi olin abikaasale pidulikult lubanud, et käin öösel kütmas. Seega täna tuleb lõunauinak ja öine kütmisvahetus. Praeguste külmade juures ei ole muud varianti, sest üle nelja tunni akupaak sooja ei pea. Kui meil siin remondiks läheb, siis maja soojustamine on nr 1. Küttesüsteem on meil OK, aga kui vesi ringleb torudes kenasti jäiste seinte ääres, siis lihtsalt jahtub süsteem liiga kiiresti. Ma ei räägi siinkohal sellest, et vannitoas külmuvad miinus kahekümne juures torud ja neid tuleb hommikuti sulatada. Nii eksootiline, eksju! Mõtle kui igav oleks elada kuskil Hispaanias, kus ilmaekstreemsused puuduvad.

Seadsin sisse majaraamatu, sellise mõnusate veneaegsete nahkkaantega asjanduse, et meie külalised ja ka me ise saaksime oma jälje jätta auväärse paberkandja peale. Kirjutamiseks on pakkuda pesuehtne täitesulepea, mille sügisel Maximast leidsin. Ma tahaksin pereajaloo huvides tallele panna, kes, millal ja mis asjaoludel meie Segasumma Suvilat külastas. Rääkimata sellest, et kõik sõbrad saavad oma loomepuhagud paberile paisata, selmet et neid internetiavarustesse uputada. Kes nüüd meile satub, peab arvestama,e t jälg raamatusse jätta on kohustuslik - olgu see siis kirjasõna, luuletus või visuaalkunsti taies:)

Muidu me kulgeme ikka vanaviisi, ei midagi põnevat. Ja ongi hea, sest ilm hoolitseb põnevuse eest isegi juba liiga hästi.

Kudzu

Käsitööblogi loodud...

kutsun lahkesti külastama!

http://nikerdinokerdi.blogspot.com/

Käsitöö on muhe tegevus, annab võimaluse endasse süüvida ja mõelda eranditult ainult häid mõtteid. Kuna ma pean siinkohal end kiitma (ja kes siis veel), siis mainin ära, et kodused tegevused ja üksinda nokerdamine näitab minu jaoks inimese küpsust. Et pole vaja otsida ekstreemsusi väljaspoolt iseennast, vaid selle asemel otsida enda seest ja leida nii mõndagi huvitavat. Sh ka ekstreemsusi:)

Aga otse loomulikult on inimesed erinevad ja nende vajadused on erinevad. Minu jaoks on ainult tore, et maailm on täidetud omanäoliste indiviididega. Alati on lihtsam inimesi solgiga üle valada, tunduvalt keerulisem on üritada mõista.

Ikka Teie

Kudzu

Eriti öiselt...

vat päeval mina ei jõua kirjutada, sest eelmisel nädalal käis meil külas 30 inimest ja ma olen põhiliselt keetnud, küpsetanud, koristanud, nõusid pesnud ja pesu masinasse toppinud. Mitte et ma nuriseks, kaugel sellest, aga aeg on käest täiesti kadunud ja igasugu mõttedki teemal kunst ja käsitöö on pandud kapipõhja luku taha. Täna ma magasin öösel 11h ja päeval 2h ning varsti jälle magama, ja on selge, et ärkveloleku aega nagu eriti polegi. Kuid samas on olnud väga lõbus ja mul on hea meel, et mul on nii toredad sõbrad ja perekond ja sugulased. Lõppude lõpuks on inimesed need, kes on tähtsad. Ja kui ma täna hommikul ärgates läksin allkorrusele, kus oli imelikult vaikne ja tühi, siis mul tuli natuke isegi nutt peale, kuna ma juba harjusin sellega, et ema istub all ja loeb ning noorem poeg askeldab teises toas mingeid omi asju ajada. Aga eks ma harjun nüüd jälle ümber, sest jõulud lähenevad ja mul on plaanis näputööd teha pluss jõulukaarte ning kui ma päris ausalt tunnistan, siis kokkamine pole asi, millega ma sooviksin 24/7 oma aega sisustada.

Kunstiga on nii, et ma ei julge maalida. Ilmselt oli kevadine lõptamine ikka nii traumeeriv minu jaoks, et tõrjun mõtet värvidest ja lõundist kuhugi tahaplaanile. Pigem vahin niisama arvutis või nokin nina, aga pintslit kätte ei võta. Noh, ja nüüd öösel muidugi jälle ei jaksa - loll on see, kes vabandust ei leia, ja loll ma ju pole! Või ikka olen?

Mnjaa, minu pisikesed mõtteidud ronivad ära aju hallainesse ja jäävad magama. Rohkem ei kirjuta praegu, aga vähemalt teate, et ma olen elus:)

Kudzu

Aianduse-eri...

sain saarelt kaasa kotiga inspiratsiooni selle kohta, mida oma aias oleks vaja toimetada - tulemuseks uued lilled ja ilupõõsad ning üks pisike kadakas. Laiendasin ka kiviktaimla ala ning tõin sinna mõned kukeharjad ja paar mägisibulat, pluss tääkliilia. Näis, kas see elukas elab meie talve üle. Vaatasin just hiljuti külmaõrnade taimede nimekirja ja avastasin sealt terve hunniku neid, mis minu aias kasvavad. Kusjuures kasvavad täitsa kenasti, ilma probleemideta nt hõlmikpuu, mis on istutatud neli aastat tagasi ja seega juba karastunud külmataluja. Muidugi tekivad kohe uued ahvatlused - tahaksin endale väga-väga sirmokast ja tegelikult ka põõsaspojengi ning magnooliat. Loomulikult ei tea neist ju ette, kas nad tahavad minu aias kasvama minna ja kas nad kannatavad välja miinus kolmekümnesed külmad, kuigi üldiselt olen ma pigem rohenäpp ja taimesõber, mis aitab neil ehk külmast jagu saada. Ja kuna olen likvideerinud köögiviljapeenrad ning ära põletanud hunniku oksi, siis mul on aias ruumi küll, kuhu uued taimed endale pesa leiaksid. Paar rodo tahaks ka kuhugi tsusata, siis mul on tulevikus mändide all ilus rodoaed.

Muidugi tuleb tunnistada, et kiirelt ja ootamatult saabunud sügis (ausõna, kaselehed juba kolletuvad) paneb aiatöödele teatud piirid ette. Samas niiskus ja jahedus soosivad taimede istutamist ja ümberistutamist, mistõttu aiandusärid võivad oma makseterminalid hoida avatuna, sest kogu pisku raha, mis mul on, kavatsen justnimelt sinna viia. Või vähemalt osa sellest, sest saabumas on kooliaeg ja tuleb osta mingeid asju. Õnneks on olemas koolikott, jalatsid, dressid ja riided (garderoobi osas täname Riinat!). Minu aju on hetkel küll veel suvelainel, mis tähendab, et kooliasjadesse süvenemine jääb edaspidiseks, minu poolest kasvõi septembrisse.

Tegelikult tahaksin ikkagi suve tagasi. Pr Lendav õnnistas mind imeimeilusa heegeldatud kleidiga, millega ma kindlasti tahaksin tiirukese linnas teha. Ja üleüldse - 10. august pole see hetk, kus sooja on kümme kraadi ja vuhiseb külm tuul ning sajab jäist vihma. Loodan, et ilmavana kuuleb minu nurinat, igatahes saarel õnnistas ta meid küll imeilusa ilmaga. Kuuled, vana - anna palun soe tagasi, me tahame veel suvitada!

Kudzu