Poig: kuule, ma sain kutse tulla töökoha katsetele
Mina: väga hea siis ju. me saadame sulle bussiraha ja tule siis homme kohale
P: no ma ei tea. seda saab ju veel järgmisel nädalal ka teha
M: no aga siis sa tõestad tööandjale, et sa oled motiveeritud ja...
P: nojah
Mõne aja pärast-
M: kuule, saatsime raha ära
P: ma tulen koos K-ga, ma vihkan bussisõitu. ja mulle pakuti tegelt saarele ka tööd
M: kas sa oled kindel, et selle töö seal ikka saad?
P: üks läheb sealt töölt ära. ta lubas, et ma võin selle koha endale saada
M: siis ta pole ju ülemus, kellel on võib-olla oma kandidaat. sa peaksid siia ikka tulema nendele katsetele, see on vähemalt mingigi võimalus. muuseas, kas sa oma dokumendid tõid koolist ära
P: unustasin
M: ahsoo, kas sa suvel said notari kirja kätte
P: mis kirja
M: no ma rääkisin sulle, et pärandist tuleb loobuda
P: mis pärandist
M:kuule, ma rääkisin sulle sada korda, et telli see kiri ära. sa oled TÄISEALINE, ma ei saa enam sinu kirju vastu võtta ja sinu asju ajada, sa pead nüüd ISE toimetama
P: ma unustasin selle kirja ära
M: kuidas lubadega on
P: ma ei tea, millal esmaabikursustele saab
M: no aga sa võid ju teooria ja sõidu seal enne ära teha
P: no aga autoõpetaja ütles, et võiksin enne teha esmaabi
Remargi korras märgin, et autokool lõppes juunis. Eksamid on KÕIK siiani tegemata.
Jne jne jne
Ei võta vastutust, ei võta. Mul on selline tunne nagu jookseksin kuude kaupa vastu müüri. Ma olen rääkinud ja rääkinud ja rääkinud. Ta teeb näo nagu saaks aru ja siis ei tee MITTE MIDAGI, mida on lubanud. Ja ma olen sellest lihtsalt nii väsinud, et tahaks valju häälega nutta. Muuseas, ma ei ole sugugi kindel, et ta ikka homme tuleb. Ja kui vanaema annab tuhandeid auto putitamiseks ja ämm annab süüa ja naine annab k...i, siis milleks need koolid ja load ja töökohad, eksole. Saab niigi hakkama. Mina aga olen üks läbikukkunud ema. MOTT.
9 kommentaari:
Tead, mõne puhul ei aita kasvatus ega miski. Kui, siis ainult oma isiklikud kogemused (vastu näppe või vastu kõrvu saamised). Mu ema käib ka pidevalt imestamas, kuidas ma selline olen, kas ta mind siis nii kasvatas? Ei kasvatanud. Ma lihtsalt olengi selline. Ja - mida rohkem kaagutatakse ja seletatakse, seda vähem kuulan ja õppust võtan.
Ma usun, et sa oled teinud kõik, mis on sinu võimuses. Ülejäänu on nüüd tema enda teha.
Ma kaldun alati andma jõhkrat ning ebaemalikq nõu, aga...
Su poja eest juba hooliceb 3 naist, kelle jaox ta on ilmselt ainumas meeshing kilomeetrite raadiuses. Ning qna ilmselgelt ebaaus on ta ilmselget hoolimatust ning teadlikq huvipuudust vajalike ametiasutuste kylastamise või muude sociaalsete toimingute vastu jätta ema, selle kaamli kaela, siis lepi tunnistajate juuresoleql kokq, et edaspidi tegeleb ta oma juhilubade, notari, kooli & töö asjus ISE ning OMAl algatusel & sa EI PEA enam VAsTUTAMA või sõimukõnesid & trahve vastu võtma, q probleeme on. Et ise ocustas elada teises maakonnas ning toetuda teistele inimestele.
Q sa enam ise ei tegele ning poiss arvab, et aega kyll, siis on ta ocustanud nende asjade jaox lihcalt julgust koguda, aga yxki mees ei tunnista ju, et ta kardab mõnd ametnikq. Tean omast käest, minu mees ootas mitu aastat, enne q papaga majavareme asjus notarile läx (& siis ma ka panin aja kinni & korraldasin vaba päeva töösõidukiga) ning ka meie abiellumine oli 1 aegavõttev asi (& siis trehvas vanaema jax lõppema, meie pisike pidu jäi yldse ära), rääkimata kabuhirmust policeimundri või vallaametnike ees...
OK. Me kõik oleme targad &% head, aga Sinu järeldus oma ema-ameti läbiqqmise yle on ilmselgelt liiga ennatlik. Sa ei saa ajast ette rutata, poiss võib veel enne, q hakkab ise kiva veeretama, 30. eluaastani olla arglik, mugav poisike & ainus, mida sa saad teha, on minu ämma moodi kaugelt-armastamise-&-tegeliqlt-eemale-hoidmise-taktikat rakendada. Syydistused tõrjuda, neid kiputaxe ikka pricima, faktiga, et täiskasvanud mees juba, elagu ise oma elu & käigu oma jalgel. Su poiss on ju niigi heas seisus - pestud, toidetud, armastet, majutet, hinge eest hoolicet, raha & hobisid on.
Kyll ta pruut ka tydineb ära "mehe" teenindamisest ning mõne aja pärast saab temastki normaalne oma elu elada sooviv naine, fallokraatide keeles feministlik mõrd. Aeg paneb asjad paika, ära anna teistele ennast syydistades head konti hambusse.
Sry pika kommi eest, aga mul samad mõtted mõtelda ning see pole kaugeltki kõik...
Nojah. Ma ütleks ka, et sa oled nüüdseks teinud kõik, mis sinu võimuses, ja ainuke asi, mis veel teha jäänud, on poja pesast väljaviskamine, et ta lendama õpiks. Seda on muidugi kerge öelda. Kerge...
Saan hallid karvad habemesse, mõeldes, et varsti on oma pojuke ka 18 ja siis... tulevad igasugused huvitavad nüansid.
aga kui sa lennuharjutusi kohe alustada ei soovi, siis üks võimalus oleks kõnelda poja tütarlapse vanematega ja nende käest küsida, kas nad tõepoolest tahavad endale sellist väimeest, keda toitma ja katma peavad. Või lihtsalt mainima neile, et vaat, ajage pojake õigel ajal üles, et ta jõuaks töövestlusele.
Lisainfo: "ma täna ei tule, riided on märjad. tulen homme hommikuse bussiga." . Mis ei tähenda, et ta homme ikka kohal on.
Ei ole see midagi nii lihtne, head kommenteerijad, et las elu õpetab. Isegi selle teadmise juures, et see soovitus on ainuõige.
Meie peretraditsioonides on nii, et vanemad osalevad küllalt pikka aega veel aktiivselt oma täisealiste laste elus. Ka siis veel kui lapsed ise juba pereinimesed ja ka lapselapsed olemas. Muidugi, sõltuvalt lapsest, taandub see osalus ajapikku üha rohkem rahalisele abistamisele kui muule.
Pidades ennas "normaalseteks" inimesteks, eeldame, et täisealised lapsed suhtuvad oma mistahes kohustustesse samasuguse vastutustundega nagu me ise püüame neid asjatoimetusi teha. Ning kui minu täiskasvanud laps oma iseseisva elu alustusetapis on valinud "kulgemise" tee, siis leiame, et oleme lapsevanemana ebaõnnestunud.
Ei ole need asjad, Kudzu, hullud midagi. Aita ikka ja utsita oma poega võimaluste ja mõistuse piires. Ning kõik muutub ühel hetkel "normaalseks". Enamike poistega juhtub "imesid" kui mitte varem, siis hiljemalt siis kui nad ise isaks saavad. Senimaani poisid ikka veel kasvavad...
Jah lgp hundiulg, ei saa teist ikka päris võõrax tunnistada. Täiskasvanud noore inimese puhul on vajalik teatud tasakaal lapsepõlve nunnutamise ning nö pesaheitmise vahel, aga vastutustunnet nüutaxe põmst juba koolis käies, teatud asju ei tohi oma mugavusest tegemata jätta, samuti oma laiskust teiste syyx pannes. See /ei õpi, ei käi, ei taha/ on kahjux väga levinud nähtus, ma yldistasin rämedalt ega mõelnud siin pr K poega.
Kudzu pere on harit inimsed, ma usun, et poisil on mitmekesisem hingeelu & soov kõrgemalt lennata q neil, kellel vanematel ning vanavanavanavana..., st peretradicioonid, on põhikoolgi vinapudeli taha ära kadunud.
Ma püüan kõigest väest, ausalt! Praegu on poiss igatahes siin, õigemini hetkel kusagil "seal" kellegi koolikaaslase juures. Homseks on aeg tööintrvjuuks kokku lepitud ja ma siiralt loodan, et ta ikka läheb kohale.
Päris julmalt endast eemale heita last ei saa ega tohigi. Olgu mis on, ta on minu oma laps, ma vastutan tema eest ju mõnes mõttes elu lõpuni. Enda kasvatus, enda geenid jne...vaatan nagu peeglisse. Eks ma olen ka oma elus segaduses olnud, eks ma olen ise ka asjadele käega löömas olnud. Ma mõistan kõike, samas on paganama raske, sest mina olen iseendal praktiliselt ainuke, kellele saan toetuda, kui minul üle viskab! Abikaasale muidugi ka, aga rohkem küll kedagi ei ole nagu ma täna hommikul pr Morgiele kurtsin. Ei ole ühtki vanavanemat, kes reaalselt huvituks, ei ühtki sugulast ega lehma lellepoega. Seepärast ma ahastangi, et ei saa ise hakkama enda asjadega ja ei jaksa ka oma poega piisavalt toetada ja tagant utsitada.
Lapsevanema roll on üldse kõige raskem roll siin maamunal. Ja andku Jumal meiel mõistust, kannatlikkust ja selget meelt selle rolli täitmiseks!
Hundiulg... loota, et poisist pärast lapse sigitamist äkki mees kasvab, on küll absurdne. Parem kasvagu enne ja alles siis ükskord asugu lapsi saama. Kui juba arukest natukenegi on pähe tulnud.
Muidu on tema tulevase lapse emal pärast sünnitust ühtäkki mitu titte kaelas, üks nendest täiskasvanu isude ja nõudmistega.
Postita kommentaar