otsustas minu jõulukaktus ja õitseb nagu segane. Roosid õitsesid ka ja olid nuppe täis, aga laupäevase aiakoristustöö käigus lõikasin ma nad ikkagi tagasi ja muldasin ära. Ei ole mõtet neile märku anda, et õitsege veel, sest pea see tali ei tule. Lisaks harvendasime ploome, mis on hakanud tasapisi moodustama metsikut võsa, mille all ja kõrval eriti midagi kasvada ei taha. Kuna laupäeva õhtul pidi toimuma Padjaklubi, siis tube ma koristama ei hakanud, lohutades end mõttega, et liiga korras ja steriilses elamises laste loovus ei taha teps mitte areneda. Sest nagu ikka - loll on see, kes vabandust ei leia. Tuleb muidugi tunnistada, et minu enda loovust segadus ei arenda, mulle meeldib töötada puhtas ruumis pluss soojuses, aga eks ma ole vana ka juba ja pean leppima nende riismekestega, mis minu loovusest järele jäänud on. Seda enam, et Padjaklubi ennustused lubasid arengu lõppemist ja rohkelt raha. Kuluks ära küll, ma ütlen!
Võitlen oma väsimusega väsimatult. Eile magasin poolteist tundi lõunaund ja tundsin end kohe hulga tegusamalt. Arsti juurde ma ikkagi minna ei kavatse, sest nädalavahetusel oli palavikku väga vähe ja tundub, et see haigus, misiganes ta ka ei olnud, hakkab taganema. Juba hallil ajal oli niimoodi, et haiged kas said ise terveks või lihtsalt koolesid. Ma kavatsen ka seda süsteemi harrastada. Lisaks säilitan ma arstide vältimise läbi hulgaliselt närvirakke, hoides ära lisastressi, mis tekib siis, kui mind taaskord vaadatakse nagu simulanti. Ehk siis hoolitsen oma tervise eest omal moel.
Reedel külastas meid Korstnapühkija, kes tegi oma tööd pikalt, põhjalikult ja tulemuslikult ning ei suutnud ära imestada, kuidas me sellist tahmunud küttesüsteemi üldse kasutada saime. Need pühkijad, kes seni meie korstna otsas on käinud, on teinud seda kiiresti ja vilkalt ning ilmselt mitte väga suure pühendumisega. Ju siis seepärast teadsin ma alati, millal katel töötab, kuna lõhn tungis keldrist kööki ja söögituppa. Praegu näiteks enam niisugust lõhna ei tunne, sest lõõrid on puhtad ja mingit vingu kuskilt üles ei aja. Ja meie seekordsel pühkijal oli kaasas ka tahmaimeja, mistõttu toad ei olnud tahma täis. Edaspidi teame, kelle poole me korstnapühkimiseks pöördume, kuigi töö iseenesest on kallis, 500 eeku kord. Aga kvaliteet on samas ka väga hea.
Täna tuleb teha ära hunnik tegemata töid, lugeda läbi 100 lk kohustuslikku kirjandust näiteks. Homme on mul tööpäev, millest ma ilmselt pean ka edaspidi loobuma, kuna aega ei jätku mitte raasugi. 25. oktoobriks tuleb lõputöö kavandid esitada osakonda koos juhendajate allkirjadega, aga hetkel mul mingit kavandit valmis ei ole. Selleks tööks olen planeerinud kasutada neljapäeva ja reedet, otsida lisaks veel kirjandust ja välja mõelda, kuidas oma uuringusse inimesed kokku ajada, mida neile rääkida ja kuidas kõike korraldada. Ja kust leida tasuta ruumide kasutamise võimalus, sest renti mul ei ole maksta millegi eest. Samas võtan asja rahulikult - kui ei saa oma asju valmis, siis lihtsalt võtan tasuta lisa-aasta ja lõpetan hoopis 2012 kevadel. Kah midagi ei juhtu! Sest kui loenguid enam ei ole, siis ongi aega ainult lõputööde jaoks ja ma ei pea õudusega arvutama, mitu tundi nädalas ma millele pühendada saan ning tegema valikuid stiilis: nii, koristada ei jõua, lastega tegeleda ei jõua, tööd ka teha ei jõua ... ainult kooliasjad, praktika ja muud säändsed asjad.
Nüüd aga, sm, on aeg asuda töödele. Alustan meeldivast - toalillede kastmisest nimelt.
Kudzu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar