nii, mul on nüüd ametlikult diagnoositud d-tähega algav haigus, mida põevad inimesed, kes pole piisavalt tugevad või on liiga tundlikud või muidu häirunud tegelased, aga see selleks. Ravimite kasutamist lükkasime koos arstiga natuke edasi, kuna ta soovitas osaleda ühes ravimiuuringus, kus tehakse ka miljon muud analüüsi, ja seda kõike täiesti tasuta, pluss veel ravimid tasuta nagu ma aru sain. Mis mul saab selle vastu olla? Mitte kui midagi. Peaasi, et sain ka korra elus arsti juurest ära tulla ilma süümepiinadeta, et ma raiskan kellegi aega ja et pole mul häda midagi, sest on ju normaalne olla surmväsinud, kaotada kaalu ja muretseda end poologaraks. Ja et viimasel ajal on nii palju perearstidest räägitud, kes on kurnatud tööst ja tülikatest patsientidest, siis ongi õigem nende häirimisest loobuda ja pöörduda kuhugi, kust ka mingit abi saab.
Panen siia igaks juhuks üles ka, kui palju kaaluvad meie lapsed: MM-23 kg, Ingel 20 kg (olgu tõe huvides ka mainitud, et ta ei astunud minu meelest kaalule korralikult peale, nii et see kaal võib ka tibake kõrgem olla). Eile keeldus MM söömast, talle ei maitsenud. Ingel, kes oli õhtulauas korraliku portsu kartulit, kastet ja lihapalle sisse vitsutanud, teatas hiljem, et ta sõi MM-i portsu ka ära. "Muidu see läheks hallitama!" oli tema põhjendus. Tore, kui keegi muresteb ka seepärast, et toit võib raisku minna.
Nüüd asun midagi jälle tegema. Peab, peab, peab....
Kudzu
6 kommentaari:
Mul on hea meel, et sa oled jõudnud arsti juurde, kellest tõesti ka abi tõotab olevat.
Pai!
Muidugi ma teadsin ka varem, mis häda mul kallal on. Lihtsalt perearsti jaoks oli see ilmselt mingi keskealise naesterahva jabur mure, millele pole mõtet aega ja energiat kulutada. Sellist suhtumist ma olen mujal ka kohanud stiilis "mis sul häda on, sul on ju kõik nii toredasti!". Tegelt võibki olla kõik toredast, haigus sellest ei küsi kahjuks.
Njaa. Uuringud on vast kasuks. Aga ära siis liiga palju ravumeid sisse võta, kui kord neid võtma hakata, siis äkki on hiljem raske loobuda.
Vbl aitaks ka puhkuserežiimil olemine, kui arst saab sellist asja välja kirjutada.
Soovin kõike head.
Aitäh heade soovide eest! E
Eks see näis, kas ja kuidas ravimid üldse mõjuvad. Mul pole varasemast AD manustamise kogemust, nii et üldse ei oska arvata. Kuid niimoodi vinduda ka enam ei jaksa. Praktiliselt iga asi võib rivist välja viia, isegi kui mõni päev tundub parem, siis järgmisel päeval võib oodata põhjatu sügavik. Ma lihtsalt ei jaksa enam niimoodi kannatada.
Ära rohtu võta, katsu ikka ise... teate, igat haigust ei saa ise, ning aju ainevahetuse häired on võrreldavad diabeediga, mida pole samuti võimalik ravida kaunite mõtete, muusika & palvetega. Mul on aastatepikqne ad võtmise kogemus, & peab ytlema, et rohuvõtmise pisike ebamugavus kaaulb iga kell yles ärkveloleq piina - äratusest saadik on sul pidev paaniline hirm, qrbus, abitustunne, hing & keha valutavad, sa oled abitu, töövõimetu, vahetevahel isegi liiqmisvõimetu. Yhesõnaga, kohutavalt ebamugav & kohati vägagi piinarikas. Mul on ju ka fyysilised valud & tugevad paanikahood, mis vägagi elu segavad. Muide, fyysiline masendusvalu on mul väikelapsest peale ning seda märkama õppisin alles hiljuti. Q see on sul olnud väga kaua aega, siis ilmselt sa ei oska seda märgata, kyll aga pidevat väsimust &m, mis sellega kaasas käib. Hea, et sa jõudsid järeldusvõimelise & hooliva arstini.
Huvitav, mix mulle keegi ravumiuuringutest ei rääkinud, q eelm nädal psyhhiaatrit kylastasin? Olen väga hull, lootust pole? Ei pole jah, mina pean ad võtma elu lõpuni, sest igasugu proovitud egobuustid & vaimsed "tehnikad" ei suuda keha ainevahetuse puudusi jutti ajada. Loodan, et Teie olete paremas, palju paremas korras, sest mitme kõrgharidusega inimene on palju rohkem väärt q mingi maakas. Tõsiselt.
Mina arvan, et kõik inimesed on väärtuslikud. Aga ma käisin tegelt erakas, nii et võib-olla seepärast pakuti uuringuvõimalust. Ja mul pole ka teadaolevalt ühtki kehalist haigust - terve inimene ju:)
Mingid asjad muidugi aitavad kaasa küll, et parem oleks. Igasugune positiivne kogemus näiteks. Siis veel kõiksugu nikerdamised ja loomingulised tegevused. Aga kui asi on juba väga käest ära, siis pole ilmselt pehmetest sekkumistest suurt kasu. AD puhul targad raamatud väidavad, et neist üksi ka abi pole, mõjusaim on ikkagi Ad pluss teraapia.
Postita kommentaar