Kaalujälgimine...

lõpuks pääsesin kaalule! Kodus ma siukest riistapuud ei hoia, tekitab ainult lisastressi, aga õnneks oli kaal olemas Aivari saunas ja nüüd siis sain teada, et olen aastaga jäänud 19 kg kergemaks. Praegu kaalun umbes täpselt nii palju, kui enne MM-i ja seetõttu sorteerisin eile vanu riideid, mille olin pööningule asumisele saatnud. Sain jalga vanad head teksad, mille ostsin kunagi TÜ-s õppides ja mida helluse ja armastusega olin säilitanud kui mälestust kondisest noorusest. Noh, et võtan aeg-ajalt kotist välja ja imetlen, et kuidas need mulle küll jalga läksid! Aga näed, nüüd osutusid nad hädavajalikuks, sest praeguse kaalunumbri juures vajab minu garderoob pidevat täiendamist ja vahelduseks on ju hea tasuta omaenda kaltsukotist täiesti kantavaid asju välja tõmmata. Sain ka hunniku koduseid riideid, sest näiteks enamik kodupükse seisab seljas tänu püksirihmale, samas ei saa rihmale ka ju lõpmatuseni auke juurde puurida. Lisaks vedasime mitu suurt kotitäit lasteriideid vanema poja sõbra titele, et äkki saavad sealt midagi. Kahju ju täiesti korralikke asju minema visata, eriti talvekombesid ja komplekte, mis on poest ostes üüratult kallid.

Aiatööd on hetkeks peatunud külmade tõttu. Ei tea, kas roosid elavad üle, et temperatuur nii järsku muutus? Ülejäänud aed on kevadiselt lopsakas, õitsema hakkas forsüütia ja Kuriili kirsipuu, mis ongi esimesed pääsukesed põõsaste rindel. Käin aiast ka karulauku ning murulauku noppimas, kuna praegusel ajal kuluvad vitamiinid hädasti ära ja hea võimalus talvest kosuda ongi rohelust näksida. Sünteetilisi kompleksvitamiini mina ei söanda võtta, kuna kõiki vitamiini ei pruugi puudu olla ja milleks oma niigi kurnatud organismile lisatööd anda keemiliste ainete eemaldamisega. Söön parem omakasvatatud taimi ja neid toiduaineid, mis minus isu tekitavad, eeldan nimelt, et organism on ise piisavalt tark oma vajaduste eest seismisel.

Kuna kohe-kohe saabub emadepäev, siis paar päevakest olen veetnud säärepaelu punudes. Ühe kireva etnovõtmehoidja sain valmis, teine on poole punumisega. Valisin erinevad taustavärvid, sest eks minu ema ja meheema ole erinevad oma iseloomult, vähemalt mõnevõrra. Teatud omadused muidugi kattuvad, ja seda sümboliseerib samasugune muster. Ma ei tea, kas nad oskavad minu näputööd hinnata, samas raha kingituse ostmiseks hetkel lihtsalt pole. Kevadine aeg - rehvivahetused jne, rääkimata kuludest, mis on olnud kooliga seoses. Ma ei taha isegi mõelda, mis on mulle maksma läinud kõik need tuhanded kilomeetrid bussid ja rongis või vahendid, mida olen ostnud oma tööde tegemiseks. Nüüd katsetangi märja lõuendi raamile tõmbamist ja asusin aga tööle kallale. Vaene töö! Mul on viimasel ajal nii viltu vedanud, et ta peaks suisa hirmu tundma, kui ma tulen, silmad põlemas peas (see on muidugi ilmne liialdus, energiapuuduse tõttu suudan ma vaevu silmi lahti hoida, põlema neid ei saa vist niipeagi).

Kudzu