kolmapäev, 15. september 2010

Nina nollis...

mul on nohu. Nii armsalt sügisene tunne - nina on umbes ja pea pulki täis, kõik muutub kiiresti ja läheb järjest segasemaks. Nagu sibula koorimine - muudkui tuleb kihte maha ja muudkui nutad, aga lõppude lõpuks on sibul tervislik ja mulle maitseb ka, söön seda isegi toorelt kas võileival või salatite sees. Eks sügisega ole sama lugu - asjad muutuvad kiiresti, lehed langevad, maailm tahab end talveunne sättida ja vabaneb kõigest, mis võiks üleliigseks osutuda. Või siis hangib endale varusid, mis aitavad talve üle elada.
Suvi on konserveeritud ja purki pandud. Palju oli ilusat, mida talvel üles soojendada, kuigi ma ütlen ausalt, et mulle väga suur kuumus ei meeldi, on raske taluda. Üsna pikk aeg kulus palavusega kohanemiseks ja nüüd tuleb jälle kiiresti ümber kohaneda suhteliselt jaheda ja ootamatult alanud sügisega. Eks siis sellest ka nohu, aga see kõik on tegelikult tühiasi. Sest kui ma leidsin üles oma koha siin päikese all, seal kaugel saarel üksildases talumajas, siis järelikult oli väga hea suvi. Oma koha leidmise lugu on nagu Melkersonide reis Soolavaresele, ja eks meiegi perekond ole väheke segane kooslus nagu Melkersonid. Kui äi teeb teoks suurejoonelise plaani meie maamajakene sel aastal lõpuni valmis ehitada, siis me saame teha vahetust - tema saab Setumaal seeni korjata ja meie saame saarel lambaid kasvatada.
MM-il oli täna esimest korda eelkool. Tegelikult algas see juba eelmisel nädalal, aga kuna keegi seda meile ei teatanud, siis me ei osanud ka ise uurida. Õnneks õpib ka minu õelaps samas kohas ja nii me saimegi eile õhtul ootamatult teada, et kool algas juba eelmisel nädalal. Igatahes täna oli MM tunnis, kaasas Pänni (pandakaru, kes on suvel seigelnud ja olnud kaua ära ning lõpuks jälle lapse juurde tagasi jõudnud . "Minu poeg!" karjatas MM, kui Pänni jälle koju tuli) ja olevat ka kenasti kaasa töötanud. Muidugi ei olnud meil kodus mingeid muid vahendeid, kui minu kunstitarbed, mille hulgast leidsime mõned harilikud, kustuka, teritaja ja metallikvärvipliiatsid, mis olid kenas plastiktopsis asendamaks pinalit, mida meil muidugi ei olnud õhtusel ajal enam kusagilt võtta.
Sunnin end kooliasjadega tegelema. Praktikapäevik tuleb vormistada, tekitada kunstitöö ja lugeda läbi hunnik artikleid ja peatükk raamatust, mida raamatukogus ei leidu ja mis Krisostomuse poes maksab umbes 760 eeku ehk siis ma ei hakka seda üldse ostmagi. Eks ma uurin, kas kuskil netiarvarustes on mingeid lehekülgi saadaval, et loen siis nii palju kui kätte saada õnnestub. Nohuse peaga muidugi on iseküsimus, mis mulle üldse meelde jääb, aga no eks näis.
Kudzu
PS Üksiti annan teada, et lauba, 18. septembril toimub Padjaklubi korraline koosolek minu juures. Kõik uued ja vanad liikmed on oodatud! Kaasa võtta lapsed, näputöö ja nii hea kui halb tuju!

6 kommentaari:

Merle ütles ...

http://books.google.com/ on vahel abiks kui on kirjanduse kriis. Samas, kõiki lehekülgi ei pruugi üleval olla otsitavast. Aga vahel veab. Mul on umbes 90% juhtudest vedanud :)

Ja siis veel, et kui sul on alles vanast ajast TÜ arvutivõrgu kasutaja, siis ülikooli raamatukogu lehelt utlib.ee saab elektroonilistesse andmebaasidesse ka koduarvutist ja seal on üks selline andmebaas nagu ebrary, kust võib ka muidu mitte kättesaadavaid raamatuid leida. Võibolla on Tallinna Ülikoolil midagi sarnast?

Morgie ütles ...

ülikooli kaude elektrooniliste tekstideni pääsemiseks peab olema seadistatud ülikooli proxy server, aga noh, selle seadistamine on lihtsam kui nohu:

http://arvutiabi.ut.ee/pages/viewpage.action?pageId=3309836

/kirjutab üles/
koosolek

Kudzu ütles ...

Aa, ebrary on täitsa olemas! Vaatan siis sealt, olge te tuhandest tänatud!

Metsamoor ütles ...

Mul on armsa vanaema ja sama armsa ämma sünnipäevad 18. sepptembril! Seega... jah....

Morgie ütles ...

aga mis kelllll?

Kudzu ütles ...

Nii umbes kella kuue paiku. Igatahes mitte hiljem kui pool seitse. Kell seitse, ma ütlen, siis alles läheb lahti! Või siis seitse viisteist!