neljapäev, 23. september 2010

Koolis käidud...

nagu niuhti. Tempo on selline olnud, et vaata ja imesta. Väga piinlik oli hilineda loengusse seetõttu, et kõht noris sööki ja lõunapaus juhtus olema 20 minutit. Ilmselt peab edaspidi endale purgisupi kotti toppima - on odavam ja ikkagi soe söök, sest mikrolaineahju kasutamise võimalust pole meilt veel ära võetud. Võeti kohviautomaat, mis tegelikult polegi suurem õnnetus, kuna kohvi oli üle mõistuse kallis ja lisaks veel ka lurr. Muidugi on kütmata auditooriumites igasugune soe jook teretulnud, see on praktiliselt ainus võimalus end vähegi loengulainel hoida. Ja et keedukannud on jätkuvalt olemas, tuleb ainult teepakikesed kaasa võtta. Muidugi võib ka termoteki kotti pista või suurräti või tavalise teki. Kuna ma püüan minimeerida kaasavõetud asjade hulka, siis kasukat, vilte ja karvamütsi kahjuks kaasa tarida ei õnnestu - hambahari ja öösärk tuleks sel juhul jällegi koju jätta. Eestimaa sügis, jaa, saabub nii ootamatult, ja kütteperioodini tundub olevat miljoneid aastaid!
Ameerika õppejõud osutus igati meeldivaks prouaks, mingit probleemi tema jutust arusaamisega ei tekkinud ja ise sain ka oma kodutöö kohta kõik olulise ära öeldud. Kodutööde maht on muidugi võimas, seega pean oma vaba aja ikkagi koolitööde alla paigutama. "Meeldiv" uudis on see, et meie bakatööde uurimisprojekti juhendajale esitamise tähtaeg on 1. märts 2011. Mis tähendab, et bakauurimus tuleks paigutada sellesse aastasse st alustada juba novembrist, tere ja tore! Ilmselt pean ma oma suurepärast laialhaardelist projetki kõvasti kärpima, kuna aega lihtsalt ei jätku. Teisalt, 25 lk mahuga töö on ju pehmelt öeldes naljategemine - ma saan enam-vähem soojenduse tehtud nende lehekülgede pealt. Meil oli omal ajal 40 lk ja see tundus täitsa normaalne olevat.
Minu hea sõber R valgustas mind ühe põneva raamatu osas. Kavatsen seda kindlasti lugeda, soovitan teistelegi. Tõeliselt valgustavalt mõjus mulle teadmine, et paljud naised on hädas sellega, et peavad end lollideks, kes on suutnud osavalt oma lollust varjata ja ootavad hirmuga, millal ometigi teiste inimeste silmad ses suhtes avanevad. Minule on see väga tuttav tunne, kusjuures ma olen oma mõtteid edasigi arendanud ja loonud teooria, et need inimesed, kes mind kiitma juhtuvad, on ilmselgelt ise rumalad, nad ei näe minu vigu ja ebakompetentsust. Kui aga keegi kritiseerib, vaat see on siis tark inimene, kes teab Tõde minu isiku kohta: et ma olen kobakäpp, rumal ja saamatu inimeseloom (ehk siis kinnitab minu minapilti). Kusjuures ei suuda mina välja mõelda, kuidas nii juhtunud on. Vaatan lihtsalt ammulisui kõiki teisi, kes nt lõdva käega teevad teraapiagruppe, omamata selleks vähimatki ettevalmistust, aga mina, näed, ei saa, sest haridust pole piisavalt, oskusi pole piisavalt, kogemusi pole piisavalt.
Minu 5 minutit kuulsust möödus jälgi jätmata. Filmikeses siiski oli olnud väike lõiguke meie etendusest. Draamaõppejõud küll kinnitas, et ma olevat olnud väga ilus (homeeriline naer!) ja häbeneda polnud miskit. Mulle see ilu koht eriti muret ei valmistanudki, pigem see, et ma olen lihtsalt üks naeruväärne diletant, aga see selleks, nüüd on film õnneks ära olnud ja kuna polevat tegu just maailma parima taiesega, siis rohkem seda ka näitama ei hakata. Hurraa, see jama möödus minust siiski ringiga!
Muus osas: MM-ile meeldib eelkoolis kõige rohkem vahetund. Ja noorem poeg pole oma dokumente ikka koolist kätte saanud, sest mingid õpikud on viimata. Nii ta siis elab oma elu, hoolimata vähematki sellest, mis on sellise elu tagajärjed ja ma ei näe enam ühtki võimalust, kuidas teda siit kilomeetrite kauguselt motiveerida oma elus ise vastutust võtma. Ma saan aru, et peaksin sõitma saarele, tal käest kinni hoides kõik asjad korda ajama ning oma lapsukese koju tooma, aga see kinnistaks ikka ja ainult teadmist, et tal endal pingutada ei tule. Mu süda tilgub verd, kui ma mõtlen, et ta peab väga vähesega läbi ajama, aga kui muudmoodi mõistust pähe saada ei ole võimalik, siis pean oma südamevalu lihtsalt ära kannatama.
Kes kannatab, see kaua elab! Mina isiklikult eelistaksin lühikest ja kannatusevaba elu!
Kudzu

8 kommentaari:

Morgie ütles ...

matkatermosega kohvi kaasa võtta.

Merle ütles ...

No näed kui palju on kasu eelkoolist - Jasperi kõige suurem hirm ja mure enne kooli oli, et ta ei teadnud, mida vahetundides teha. Oleks ta ka eelkoolis käinud, oleks selge olnud, et see on kõige meeldivam tund :) Naljakas :)

Kudzu ütles ...

See on tõesti naljakas! Tegelikult paistab MM-ile ka kool ise meeldivat, kuigi teised lapsed peale minu õepoja temaga suhelda ei tahtvat, eriti poisid. Aga ma lohutasin teda, et poisid mängivadki hoopis teisi mänge ja müttavadki rohkem omaette.

Kudzu ütles ...

Pean veel lisama, et söömine on Saatanast! Olen suvega kaotanud 11 kg, vaja oleks maha võtta veel vähemalt 5! Nii et supitermos jääb esialgu koju!

Morgie ütles ...

KOHVItermos pole ju... saadanast

Kudzu ütles ...

Ilma suhkruta, sedand küll!

Morgie ütles ...

aga... PIIM kohvi peal?
Nuggan õnnistagu Kruudat.

kaaren ütles ...

Ka piimatooted on qllahinnale lähenemas, see ärritab mind, piimakohvisõltlast... aga figuurisõbrad juubeldavad...