ma olen terve päev arvuti taga istunud ja intervjuud transkribeerinud. Lugu on selline, et mul on ainult kaks viiest üles kirjutatud, kuid tähtaeg, mil ma peaksin juhendajale näitama esmast analüüsi, on järgmisel neljapäeval. Heal juhul saan ma selleks ajaks oma intekad arvutisse, kuid et analüüsi kohe raksti teha? No ma ei tea! Ma muidugi adun, et juhendaja on mures, et ma ei lõpetagi sel aastal, sest nagu ma olen siin ennegi öelnud ja pole ka tema eest varjanud, on minu jaoks teema liiga emotsionaalne ja seda negatiivses mõttes. Et ma parem üldse ei kirjutaks, vahetaks üldse teemat ja teeks täiesti teise töö ja mul ei oleks kahju ei raisatud ajast ega muudest ressurssidest. Samas mõistan, et kooli huvi on, et keegi ikka saaks oma töö valmis, isegi selle hinnaga, et tudeng tõmbab endale täiesti ise ja korralikult vee peale oma tööga (et kas pole tore, ma ei oska töötada, ma ei oska seda ja teist ja kolmandat ja üldse mitte midagi), välja arvatud akadeemiline kirjutamine, mida TÜ-s lihtsalt üle mõistuse palju treenitud sai). Sestap pakkus juhendaja välja, et me võiksime kokku saada, et minu emotsioone natuke maha tõmmata. Mis ei ole eriti lihtne korraldada, kuna selleks on vaja hulka aega, minimaalselt 3-4 kuud, aga võib-olla ka rohkem. Sest kahjuks olen ma rohkem kunstnik kui teadlane, kellelt oodatakse külma närvi ja kainet pead. Ja seda ma pean ka edaspidi silmas pidama, sest kui kool läbi saab ehk, siis tuleb asuda tegema mingit tööd ja praegu mulle tundub küll, et ma tahaksin teha asju, mida saabki teha üksinda (kunst ja käsitöö). Olen kindlal veendumusel, et kõik halb siin maailmas sünnib suhtlemisest ja kui ei taha haiget saada, siis lihtsalt ei olegi vaja suhelda. Lõppude lõpuks on mul kõrval perekond ja ju siis sellest peab piisama.
Väki, ma ütlen. Aga noh, teen parem midagi head. Teen süüa. Spagetipannkooke, vaat mida ma teen.
Kudzu
2 kommentaari:
Juhul kui Sa seda juba ei ole avastanud, siis tee esmast analüüsi transkr. käigus juba. Kirjuta välja/üles mõtted, mis tekivad/tulevad, märgi ära tsitaadid, mida kasutada jne. Teatud meetodite puhul (nt narratiivide analüüs) öeldaksegi, et analüüsi 1. etapp on transkribeerimine :) Teine ajaressurssi kokkuhoidev võimalus on mitte sõna-sõnaline transkr, vaid nö kokkuvõtlik. Oleneb, kas Su analüüsi jaoks on oluline iga möh ja köhatus kirja panna, või on olulisem sisu. Seda viimast moodust ei ole küll viisakas soovitada (ma tavaliselt ise olen esimene, kes iriseb kaitsmistel selle kallal, kui selgub, et transk pole tehtud :)), aga ikkagi ;)
Aitüma heade nõuannete eest! Mingid ideed mul on tõesti olemas ka juba. Samas tundub see kõik niisuguse ülejala tegemisena, mis mulle ei meeldi. Praegu siiski üritan võtta rahulikult, et kui saab tehtud, siis saab, kui ei saa - ka midagi pole lahti.
Postita kommentaar