aeg-ajalt, ja viskab kohati mingit ollust taevast alla, siis jälle paistab päike. Katuselt kukub lund ja külma ning tuult on parasjagu nii palju, et varbad külmetavad ka toas, kuna kütmine ei ole eriti populaarne tegevus meie majapidamises. Üritasime vanemat poissi tööle rakendada, aga et meil on märjad puud, siis võtab tule süütamine aega ja lisaks on vaja ka kogemusi. Kui see kevad nüüd varsti ei tule, siis me istumegi külmas toas, sest puud saavad otsa ja pappi järgmiste ostmiseks pole kusagilt paistmas. Peab vist Kingolotot mängima. Abikaasa just võitis tarbijamängus Santa Maria maitseainete kohvrikese, algaja õnn, eksole, tuleks ära kasutada. Mina pole iialgi midagi õnnemängudes võitnud - isegi algajana mitte. Osad lihtsalt on sellised - mittevõitjad.
Olen suutnud end kodutööde hunnikust peaaegu läbi närida. Vahepeal tundub küll, et hing on paelaga kaelas, aga siis lohutan end teadmisega, et kohe-kohe-kohe läheb oluliselt kergemaks. Kohe-kohe-kohe saab üks suur tükk tööd tehtud ja võib kasvõi paar päeva niisama molutada, mille ma olen enda arust kuhjaga ära teeninud. Neljapäeval saabub siia pr Ema, kes on kuulnud külajutte, justkui oleksin mina haige. Noh, kui psüühilist laadi veidrused välja arvata, siis meditsiinisüsteem on mind terveks tunnistanud. Ja vaimsed häired - need on ju inimese nõrkuse tunnus ning seega mtteaktsepteeritavad. Aga heakene küll, pr Ema tuleb. Ja siis tuleb ka sünnipäev koos hommikuse praktikaga (äratus kell seitse null null), vanadus astub jälle suure sammu lähemale. Olen kindel, et kellakeeramise tagajärjel astub vanadus lähemale isegi kaks sammu, sest ärgata hommikul kell pool viis ja minna rongile, no teate, see on ikka kõvasti hullem, kui ärgata pool kuus ja teha sedasama. Kellakeeramine on välja mõeldud inimeste piinamiseks ja ma plaanin vabakutselise elu ainuüksi seetõttu, et oma tervist hoida - siis ma saan oma tööd planeerida nii, et poleks vaja keset ööd end voodist välja ajada, samas kui kaheksast viieni töötamise puhul seda rõõmu ei ole (muidugi on palju muid rõõme nagu igakuine palk, kindel tool pepu all ja võimalus oma ülemusi kõigis maailma hädades süüdistada).
Kohane oleks küsida, kas Padjaklubi liikmed sooviksid oma kohaloleku minu vananemist tähistada? Variandid on 02.04 ja 09.04. Kaasa söök, jook ja hea tuju, kingitusi paluks mitte võtta. Riietus soovitavalt dramaatiline: must ja punane, kuldne või hõbedane (või misiganes). Antagu teada, millal sobib, siis ma tean natuke planeerida - kui ma muidugi ei viibi selleks hetkeks juba kenas vaikses palatis, mille ust saab ainult väljaspoolt avada.
Tervitades
Kudzu
14 kommentaari:
Ootan nüid veidike selle palatiga, ehk saame ilma selleta toime. Mul on jumalauued kohvipaksu pealt ennustamise kaardid, need on vaja sisse õnnistada!
Mulle sobib nii 2. kui 9. aprill. Punast, musta, kuldset ja muudki dramaatilist leiab ka.
Lugesin just lastele ette lugu koduvanast, kes armastas vaikust. Ma olen kindel, et mulle määratud üksikpalat muutuks mõne aja pärast mõnusaks pesaks, kuhu tulevad nii kaashaiged kui arstid kohvi jooma ja törtsu juttu puhuma.
Vaatame, mis teised inemised aegade osas ütlevad. Tegelikult ma ei pea vähemalt viimased viis aasta oma sünnipäevi. Kui keegi juhtub läbi astuma, siis on ta ikka teretulnud, samas suurte ürituste organiseerimiseks pole jaksu ja motivatsiooni olnud. Pidasin vist noorena kõik oma rajud peod ära:(
02.04 sobib, kui ma haigeks ei jää, aint siis ma olen ilmselt lapsega.
Siis ilmelt jääbki 02.04. Ja teil on see au tutvuda minu Pr Emaga:)
tutvuv meeldida, ytleme viisakalt kõigile, sest mässav emadekartus on ammu yletatud, irw...
Ilmselt sobib meilegi 2.4. Kylastamiseni!
Tuttav meeldida, jah. Kas kellaaja suhtes ka mingeid ettepanekuid, soovitusi, piiranguid või kaebusi on?
Pakun, et alates poole seitsmest, kuna mul on hommikupoole praktika ja tahaks ju enne külaliste tulekut ka pediküüri teha ning ninakarvu kitkuda:)
Hea, siis jõuab ka ise lapsi pesta ning jalgu depikeerida, irw!
Kuipalju meie hõimu esindajaid ning mis pillidega tulla võib?
/jalgu depikeerida, irw!
DEPILEERIDA on see sõna, idjoot!
Kevad läheneb, sukakate & lyhikeste Hispanja-päraste pyxte aastaaeg, kui juba jutux tuli.
Meie maja mahutab piiramatutes kogustes häid inimesi.
Aga kui võtax kõik kitarrid kaasa, mis kellelgi kodus leiduvad?
Lendav, ega Y ei juhtu tulema (et sattus, näe, koos Sinuga linna sõitma jne)? tema ka mängib või nii, on meeldiv inimene või kuidas...?
vabandust kohatuste pärast, aga mulle jäävad targad inimesed kauax meelde & ma loodan neid veel kohata.
Kitarred, tsimblid ja kandled ning kõikvõimalikud muud helide loomise riistad võib kaasa võtta. Muuzõka on ainult kasuks!
ma võin laulda, kõvasti, valesti ja kolesti. või kui ma oma suupilli üles leian...
Minul on kindel plaan oma sünnipäeval ka kelgumäel käia. Pole elu seeski saanud kelgutada sünnipäevale, aga näed, tänu soojenenud kliimale see mul siis lõpuks õnnestub.
Postita kommentaar