lumesadu jätkub. Uued kogused sulalund lebotavad vanadel mustunud hangedel ja irvitavad. Ei tule kuskilt mingit kevadet!
Mina hakkan vaikselt talveunne jääma. Eelmisel nädalal oli koolinädal, praktikanädal ja väga töine nädal. Eile magasin 4h lõunaund, ja oleks veelgi maganud, aga südametunnistus ei lubanud rohkem põõnata. Laste jaoks olen ma ilmselt nagu Hobuse Unenägu, keda reaalselt pole olemas. Koguune pikkus eile 11h. On see normaalne?
Abikaasa on endale leiutanud kavala süsteemi - läheb õhtul koos lastega magama, siis ärkab öösel, käib kütmas ja tuleb minuga ühel ajal voodisse ning siis tahaks ju teha midagi toredat, milleks kahjuks mina võimeline ei ole. Kuna ma olen sigaväsinud koguaeg ja see ei muutu millegipärast paremaks. Mingil määral tunnen end elusana, kui väljas piastab päike. Kui päikest pole, tabab mind selline väsimus, et mitte miski ei huvita peale magamise. Jah, imelik on see ilmaelu, inimesed kõnnivad üksteisest mööda, räägivad üksteisest mööda ja tiirlevad kokkuvõttes nagu planeedid kusagil kosmoses, kes mitte kunagi kokku ei saa. See on väsimusekosmos, kus mina hulbin ja minu juurde ei ole teed kellelgi.
Täna käisime palmimajas st Botaanikaaias. Avastasime, et seal elavad kilpkonnad ja muidu konnad ning sulelised, kes teevad džunglile kohast kõrvulukustavat lärmi. Lapsed pelgasid Botaanikaaia metallist trepikonstruktsioone, ning ma sain aru, et ma polegi ainus, kellel nendel treppidel paha hakkab. Aga muidu oli imeilus - orhideed, kaktused ja palmid! Ning üks koletu suur laibahaisuga lill, mida Tädi Töötaja meile spetsiaalselt näitas. Kusjuures minu kaktused on palju paremini talve üle elanud, on lopsakad, rohelised ja väge täis. Ja öökuninganna on neil hädine võrreldes selle jõmakaga, kes meie aknalaual elutseb. Tekitasingi endale eraldi sektsiooni kaktuste jaoks, nad on nüüd kõik kenasti kompaktselt koos, jagades aknalauda kalamondiini- ja sidrunipuuga. Ahh, ma armastan toataimi! Kahju, et uni ei võimalda nendega rohkem tegeleda, muidu saaksin avada omaenda isikliku Botaanikaaia.
Aga nüüd ma ei jaksa küll muud teha, kui minna tunniks ajaks magama. Jummel, ma olen ju mitu tundi ülal olnud!
Kudzu
8 kommentaari:
Maga-maga, täna veel võib. Täna on veel talv ja see ilm talve viimne röögatus. Aga homme, juba homme tantsib kevad meie akende taga!
Ma ärkasingi täna enda kohta ebatavaliselt vara, isegi kella ei pidanud helisema panema. Ju see oli Kevad, kes mind voodist püsti tõstis.
ega seal Botaanikaaias puuvõõrikut ei kasva kuskil?
Aga sa vaata, mis ma MUIS-i koolitusel ringi surfates leidsin:
http://www.muis.ee/portaal/et/museaalview/494636
on alles värvid. :)
Või see:
http://www.muis.ee/portaal/et/museaalview/494109
imepeenike töö, ah?
Oojaa! Sellist peent näputööd hakkan ka mina tulevikus tegema, muidugi juhul, kui mul peaks olema tulevik. Ja ka silmanägemine alles, sest päevad läbi arvuti taga on ka varem minu silmanägemisele põntus pannud. Nüüd ma pole ammu kontrollinud, ja no vahet pole. Nagunii hetkel uusi prille ei saa (mul vanad on traadiga parandatud, nii njummi!)
ma võin sulle tutvustada mõningaid nägemisraskustega inimeste abivahendeid, nagu suurendavad (ikka tõsiselt suureks tegevad) monitorid, jne. Eriti fäänsid ja kallid asjad, nende abiga saaksid õmblusniidist kah piltkampsuneid kududa
Mulle just üks sõber näitas elektroonilist luupi. See oli tõesti väga äge riistapuu. Ma olen homme tlnas, pidime kokku saama ja äkki siis hüppangi muusjumist läbi.
eiei, muuseumis meil selliseid ei ole, ehkki minu arvates peaks olema. A ma võin sulle neid internetis pildi pealt näidata :P Tegelt on eestis müügis kah, ropu raha eest.
Postita kommentaar