Tuhat rolli ja sada maski...

vahel on hea oma rollid kapist välja tirida ja neid natuke tuulutada. Võitja on see, kellel on surres kõige rohkem rolle. Ja selleks ei pea üldse näitleja olema. Näiteks mina. Kõigepealt olen ma ema, siis abikaasa, siis sõber, siis õde, siis tütar, siis minia, siis tudeng, siis praktikant, siis kunstnik, siis teadlane, siis naaber, siis eestlane, siis inimene ja siis jne (järjekord on suhteliselt suvaline, kuid siiski kõnekas - vaadake, ma pole maininud üldse, et ma naine olen. Näed, mis juhtub, kui liigselt teadusmaailma sukelduda). Ja rolle leiaks veelgi, sest muud me siin maamunal ei teegi, kui oleme mingites rollides. Kunagi olin ma sotsiaaltöötaja, see on ka tõsi. Ja kunagi veel varem olin ma õpilane, vahepeal muuseas ka õpetaja (isegi seda olen jõudnud), müüja ja pidanud veel mitu muud totakat ametit, mida on isegi mõnevõrra piinlik nimetada (ning las jääda ka minu elus ühtteist saladuseks ja lugejate fantaasia hooleks). Aga kes neid vanu asju ikka mäletada tahab, pigem vaataks ringi siin ja praegu. Ühesõnaga - kui on igav, väljas hämardub ja sajab lund hoolimata äsjasaabunud kevadest, on õige istuda arvuti taga ja mõelda, kes või mis ma olen.

Ma oleks ausalt öeldes hea meelega mis. Nt vana väärikas kummut, või kirikinnas, pitsrätt või Aafrika naise värviline kleit, või üks eriti pisike ja eriti muhe kivistis või "Sada aastat üksildust" kapsaksloetud eksemplar. Ja vaat siis oleksid mul hoopis teised rollid!

Kudzu

PS Jajah, teil on täiesti õigus, pidev istumine lõputöö taga on viinud peast mu viimsegi mõistuseraasu. Olgu Jumal talle armuline ja et keegi ta üles leiaks ja tagasi tooks!