esmaspäev, 7. märts 2011

Mitte midagi ei tea...

kas esitan lõputöö tähtajaks? Ei tea. Juhendaja pole midagi kommenteerinud, ja üldse on mul palavik ning kohutav väsimus, ei jaksanud täna muud teha, kui andmed üle kontrollida ja natuke analüüsida.
Kas saan stippi? Ei tea. Pole mingit märget selle kohta ÕIS-is. Ja kui stippi ei saa, kas ma saan siis üldse koolis käia? Vat seda ka ei tea.
Kas ma jaksan kevadeni kolme linna vahet kihutada? Ei tea, ei tea, ei tea...
Mida ma siis üldse tean? Oma nime, perekonnaseisu, vanust, laste arvu, majanumbrit, postiindeksit, pangakaardi PIN-koodi, kuupäeva, käesoleva aasta numbrit meie ajaarvamise järgi. Tähendab, dementsust ei ole, asi seegi. Kuigi, olgem ausad, dementsus on võrreldes paljude muude asjadega lust ja lillepidu.
Olla või mitte olla? Ei tea.
Kes ma olen, kust ma tulen ja mida ma tahan? Ei tea...
Tegelikult tahaks natuke rohkem teada ja natuke rohkem oma elu kontrollida. Nii väsitav on elada määramatuses ja segaduses ja kuigi ma tean, et kusagil on kindlasti vastused olemas, ei jaksa ma neid hetkel otsida.
Kudzu

Kommentaare ei ole: