Vali-mind-mees...

hiljaaegu sattusin enam-vähem juhuslikult poliitüritusele ehk siis Ministrihärra kohtumisele ühe seltskonnaga. Polegi nii oluline, miks ma seal figureerisin, oluline oli, et nalja sai. Kuna ma pidin varakult lahkuma, siis täiesti ootamatult anti mulle sõna ja paluti esitada minsitrihärrale küsimus. No ma siis kiirelt küsisin, sain põhjaliku vastuse selle kohta, kuidas elu muutub ilusaks, elu muutub paremaks! Ja kuidas minister isiklikult on püüdnud hea seista, et kriisiaja negatiivsed otsused ei oleks nii valusad olnud, aga no näed, kuri R-erakond on ikkagi oma tahte läbi surunud (milles ma ei kahtle üldse). Lahkumisel sain kingituseks raamatukese programmiliste punktidega ja jätsin ülejäänud seltskonna lugupeetud poliitikule uusi küsimusi esitama. Tulin ära väga heatujulisena ning sain aru, et poliitmängud on etem kui teater, seda kõigi osalejate jaoks. Näitlejatele ei maksta üldse nii palju palka, seda esiteks, ja teiseks, näitlejad peavad ju nii paljudes rollides olema, samas kui poliitikutele piisab täiesti ühest ning publiku huvi on igal juhul tagatud. Menu muidugi ei taga keegi, aga ilmselt polegi oluline menu saavutada, vaid pigem on tegu enese lavaloleku nautimisega. Rääkimata sellest, et kohaletulnud saavad etendust vaadata täiesti tasuta. Olen paaril korral jälginud telepurgist ka RK ülekandeid, mis on olnud samuti päris lõbusad. Iseasi muidugi, kas maksudest peaks riigiisade hobiteatrile nii palju raha viskama. Ma pigem toetaks professionaalseid näitlejaid ja meie päris teatreid.

Olen pärast kõikvõimalikke pongestusi suutnud kätte saada testid kontrollgrupilt. Siis olen organiseerinud veel üht-teist. Aga mida ma ei suuda, on kirjutada oma tööd. Mul pole mingit motivatsiooni, kuna terve kursuse jooksul olen mina praktiliselt ainukesena ülesanded tähtajaks täitnud, aga tundub, et arvestuse saavad ka need, kes nt ettekannet ei teinud. Mis on ebaõiglane minu arust. Ja et mis vahet seal on, kui põhjaliku ja korrektse tekstiga ma maha saan, arvestus pole hindeline, seega võin lihtsamalt läbi ajada ja teha midagi. Kuna kõik teised ei tee ilmselt sedagi.

Eile helistas üks kooliõde, kelle lõputööle juhendaja vee peale tõmbas, see juhtus eelmisel nädalal, aga töö peab olema täiesti valmis 15. märtsiks. Kaastudeng oli üsna endast väljas, tal tuleb kiiresti ümber orienteeruda ja võib juhtuda, et töö siiski kevadel kaitsmisele ei tule. No ma ei ole kindel, kes üldse nii tublid on, et oma töö esitatud saavad. Minu andmetel on kõigil probleeme (jah, kui tore - ma pole ainuke) ja kui meid on palju, siis on lootust, et äkki organiseeritakse ka üks talvine kaitsmine. Huvitav on ka see, et ma ei tea siiani, kas ma sain pr Ameerika Õppejõu aine sooritatud. Mitte mingit kõssugi ei ole, ei ole ÕIS-is midagi, ei ole meilil midagi. Ma olen justkui aru saanud, et kümne päeva jooksul peaks teada andma tulemustest. Seega vahin kümme korda päevas ÕIS-i, et veenduda - viimased hinded pärinevad detsembrist. Muidugi olen ma mures, sest kolmest hindelisest ainest olen kaks saanud A-d, ja sellest paganama hindest sõltub, kas mul on lootust stipile või pean ma võtma hoopis akadeemilise puhkuse ja otsima tööotsakesi.

Hea uudis on, et MM sai oma rühmas spagaadivõistlusel auväärse neljanda koha koos diplomi ja shokolaadimedaliga (rühmas on paarkümmend last, mitte neli:) . Kui ma paar aastat tagasi olin tema võimlemisoskuste suhtes veidi skeptiline ja trennis käis meie piiga pigem selleks, et rüht oleks korras (ta on pärinud minu kehva skeleti nagu ka vanem poeg) ja et laps saaks kusagil natuke oma energiat maha panna, siis nüüd ma näen, et temast võib täitsa asjagi saada. MM-ile endale meeldib trenn väga, aga balletitund üldse mitte. Et raske on ja vist ei ole treener talle meelepärane, kuigi seal on võimalik saada printsessikroon, kui ollakse viks ja viisakas. Igal juhul on trennist olnud kasu ja mulle tundub, et siis pole ka ohtu, et ta ei oskagi suuremana oma vaba ajaga midagi pihta hakata. Inglikene oma trennis käib suure hurraaga, näitab koduski, mida tunnis tehti ja erinevalt MM-ist, kes kuni selle aastani keeldus üldse rääkimast, mis trennis toimub, tahab Inglikene kõike jagada. Lapsed on ikka nii erinevad, eksju.

Nüüd siis lõunale ja seejärel pean hakkama kirjutama. Vist.

Kudzu