on alanud. Äsja see oli kui, kui Inglike oli tõbine, MM köhib ka juba teist nädalat ja nüüd siis jäi ka abikaasa haigeks. Palavik, nohu ja köha. Haiguslehte muidugi võtma ei hakka, sest rahaliselt on tegu katastroofiga, ja lõppude lõpuks töötab meie papa ju kodus, ta ei käi mööda linna inimesi nakatamas.
Mulle väga meeldis eilsest PM-ist loetud perearsti nurisemine, et inimesed ei hooli oma tervisest. Minule jällegi tundub, et meie haigustoetuste süsteemi tagajärjel ei saagi keegi oma tervisest hoolida, sest haigusleht toob kaasa rahalise kahju (inimest "trahvitakse" selle eest, et talle haigus kallale tuleb, eksju), ja teiseks - tööandjal ei ole vaja haiget töötajat pidada, kuna leidub sada viisi, kuidas puudujast lahti saada. Seega on ainus võimalus surra tööpostil. Ega ülikooliski teisiti pole - vähemalt seal, kus mina käin, loetakse haigus võrdeks tavalise puudumisega, ja kui on ette nähtud, et seminaridest võib puududa ühe korra, siis nii ka on. Ole sa kasvõi haiglas, asjad jäävad tegemata ja tekib "mitteilmunud". Vahel tundub, et süüdlaste ristilöömine on võtnud ühiskonnas laiaulatuslikud mõõtmed ehk siis haige, kes justkui oleks endale ise haiguse kaela tõmmanud, tuleb selle eest korralikult maa sisse taguda. Ära ole haige, ära mitte mõtlegi! Imelik on ikka maailm, kus me elame.
Kudzu
4 kommentaari:
MM-il palavik, kael haige, kurk haige, kõrvad haiged. Kolmapäeval sai käidud perearstil - meie perearst suunab meid juba teist korda järjest uue arsti manu. Ilmselt on meie perekonnast tal siiber. Aga noh, igal juhul leidis uus tohter, et MM-il pole häda midagi. "Tehke jalavanne ja andke köharohtu!". Palun väga, nüüd siis on laps kaks korda nii haige kui enne.
Eesti meditsiin tuleb põlema panna!
maru napisõnaline tundub, aga napp jutt ei tekita just usaldust.
meie perearst räägib ka lihtsa kylmetushaiguse peale (tavaliselt me ei hakka orgunnima mehele tööst vaba päeva, siis linna sõitma ja parklast arstile mineku matka ette võtma haigete lastega, arstiga asjatame telefonitsi või muu asja käigus) õige mitu raviviisi ette. Muidugi on need nn koduste vahenditega, aga arst oskab põhjalikult ja ammendavalt väljenduda, nii et patsiendi esindajas tekib rahulolutunne. Teie perearst ei tea turundusest muhvigi, ega haige lapse vanema psyyhhikast;) tundub.
Viilma järgi tulevad haigused valest mõtlemisest, järelikult ongi haige ise süüdi.
Ja üldse. Ju sa ikka midagi valesti tegid. Niikuinii! Ära mitte püüagi ennast välja keerutada!
Näiteks... sa pead oma ämmale andestama, siis saab kogu pere terveks nagu võluväel!
Eksole! Ja vanemate patud nuheldakse kümme põlve edasi. Seega on siin maalapil ainult patused, sest külmetushaigustest pole pääsu kellelgi.
Postita kommentaar