või no mis tee - abikaasa pidi täna katuselt alla kukkuma. Õnneks oli tal ümber köis, ja õnneks ma kuulsin, kui ta mind hüüdis, ja õnneks suutsin ma kiiresti reageerida. Nii et mu mees on täiesti ühes tükis, kui muljutud roie välja arvata. Issand kui tüdinenud ma olen sellest lõputust jääast ja lumest katusel!
Suutsin kokku krousida oma teooria. Järgmiseks pean selle suutma lühemaks ja kompaktsemaks muuta. Siis on vaja natuke kõbida uurimuse osa vajalikke juppe ja lisada vahendatud viidete loetelu ning vormistada kogu üllitis korrektselt. Meilt nõutakse arvestuse saamiseks ikka megatööd, rääkimata sellest, et üheaegselt tuli kirjutada teooriat, organiseerida grupitööks vajalikud ruumid ja vahendid, leida inimesed, kes oleksid nõus osalema, otsida materjale teooriaks, viia läbi sekkumised ning tekitada protokollid seansside kohta, kirjutada valmis teooriaosa pluss osa uurimuse peatükist, samal ajal käia koolis, tööl, teha eksameid ja kasvatada lapsi. Kas seda ikka natuke palju pole?
Mul on pidevalt selline tunne, et muutun aina väiksemaks ja väiksemaks, järjest puisemaks ja kivisemaks, selliseks tihedaks tombuks, millel pole enam tundeid ja mõtteid, mis lihtsalt vedeleb kusagil jalust ja silma alt ära. Järjest raskem on end sundida pesema, riideid vahetama, inimestega suhtlema, suur väsinud ükskõiksus ja natuke hirmu ei lase end normaalselt tunda. Negatiivsete elamuste tulv kerkib nagu jõgi, mis tahab üle kallaste tulla, ja varsti ei julge ma enam oma nina uksest välja pista, sest ei tea, millised õudused väljas ootamas on. Ma tahaksin muutuda läbipaistvaks, hajuda õhku, kaduda lihtsalt ära. Ainus, mis hoiab, on pere, ja käsitöö. Kui ma jaksan seda viimast teha. Katsun ka raamatuid lugeda, see on järjest raskem, sest ma ei suuda keskenduda. Püüan siis mitte liiga kaugele ette mõelda ja elada hetke kaupa ideega, et kui üks asi on tehtud, siis vaatan edasi. Isegi mitte ei vaata, vaid piilun ettevaatlikult, kunagi ju ei tea, millega homme jälle jalust rabatakse.
Ja talv muudkui kestab...
10 kommentaari:
No näiteks praegu. Helistasime noorema poisile kell veerand üheksa. Noorhärra teatab, et on Tlnas, vaja autot müüa. Homme on kool. Nüüd helistas uuesti: saada 50 euri, meil pole bensuraha. Andke andeks, meie perel pole hetkel 50 euri. Et mina ei ole siiani saanud selle kuu stippi, siis veeretame sente ja püüame minimaalselt kulutada. Tundub, et lapse arusaamine maailma asjadest on moonutatud, vahel on tunne, et tal on psüühikaga midagi korrast ära. See on hirmutav ja see on valus.
Aga eks siis ema annab raha, ta ju annabki - autojuppideks, uuteks botasteks jne jne jne. Kooli pani poiss ennast kirja, esimesel nädalal puudus haiguse tõttu, kolmapäeval käis, seltskond olevat nõme, eluheidikud koos (püha Jumal, sa näed ja sa ei mürista!), homme ta vaevalt et sinna jõuab. See inimene tekitab minus totaalse jõuetusetunde. Ma näen väga selgelt tema isa olemust ja iseloomu (mitte et ma ise poleks kergelt heituv või muidu tropp, aga vähemalt on mul alati olnud lai silmaring, palju huvisid ja üksjagu kohusetunnet ja ma ei pa õigeks elada ilma töötamata ja õppimata kellegi kulul).
Mismõttes, et myya... kas ta peab Tallinnas koolis käima (millex siis 780 eek bensiiniraha) või sõitis sinna vaid autot myyma?
Tava näeb muide ette, et auto OSTJA sõidab kohale, tema on huvitatum pool. Ja OSTJA tavaliselt võtab samal põhjusel kaasa vajalikud lepingud ning hooliceb kindlustuse jt paberite korrasoleq eest.
Aga see ei ole sinu mure. Mulle lihcalt tundus, et keegi ajab mingit udu.
Tähendab, ma olen erinevatest eesti nurkadest ostnud 4 autot ning liqideerinud 2, seetõttu tean, qidas kasutatud autode ost-myyk käib.
Auto on igatahes uus. ja et poiss ikka koju saaks, tuli talle anda bensuraha. Meie eelarve on katki, midagi pole teha. Loodan, et stipendium ikka laekub jaanuari l¨puks, muidu jääb mul kooli minemata. Vï pean hääletama nagu vnadel ja mitte eriti headel aegadel.
Täiesti mõeldav on ka see, et auto MÜÜJA sõidab kohale, noh, kui potentsiaalne ostja on hetkel täiesti ilma autota, mis ei ole ju sugugi võimatu, sest kui inimene tahab autot osta, siis on täiesti olemas võimalus, et tal autot ei ole, aga inimesel, kes MÜÜB autot, on see auto reeglina olemas. See selleks. Dokumentide ja asjaajamise kulud muidugi enamasti maksab ostja ise, aga on ainult viisakas, kui müüja ta asjaajamiste kohta kohale sõidutab.
50 euri bensuraha? Juhul, kui noorhärra juba ON Tallinnas? Kuhu maailma otsa ta seda autot müüb? Kus asub ostja? Selle raha eest on minu meelest võimalik Talnast Saarde ja tagasi sõita, aga noh, mis mina ka tean... tekib lihtsalt küsimus, et kui auto ostja elab Saaremaal, siis milleks oli vaja selle autoga üldse Tallinna sõita? Tallinnas on ühistransport..
Sry, aga mul on ka tunne, et siin üritatakse mingeid skeeme.
Kui see jutt liiga kollijutuks kipub, kustuta mu kommentaar siis maha, Kudzu.
Vaidlen vastu, et kui auto ostja ilma autota on, siis talle peab aparaadi kätte viima, eesti teise oca. qi ta ikka on huvitet, sõidab ikka ostja liinibussiga sinna, kuhu vaja, sest asjad lepitaxe enne telefoniga kokku. Meie pere on nii ostnud Räpinast 1 auto. Tark ostja teeb eeltööd & kysib piisaval hulgal kysimusi, et hiljem oma arvamust ainult kinnitada, mitte tyhja sõitu teha. Sest raha ei kasva puu ocas & autod ON kallid (eriti uued) & ka kytus ON kallis (pea 20 eek/l, arvutame, mis maxab sõita 100 km, q keskm 1.8 r4 võtab uuest peast 5-6 ning kasut 7 l ringis, linnas 15-20% rohkem)
Käesolev autot myyv noormees oli kas tuliloll või yritab kedagi teist lollitada, muud ei saa olla.
Auto kätteviimine teise eesti oca... Seda tehaxe aint siis, kui 1) autol on probleeme & vaja on see ruttu maha parseldada, myyja tegelikq elukohta mainimata 2) tegu on mh liisingu yleandmisega, või võla kattex vormistama, siis peab ise kylastama vastavat asjapulka. (Aga veel 1 kysimus: oletame et auto olex maha myydud. Mis edasi? Raha tasqs & siis?)
Palun vabandust, aga rahaasjades olen ma veidi paranoiline, Cassandra syndroom:)...
Ahjaa, veel 1 asi. Ma olen sadu tunde veetnud autoportaalides ning tean, mis neis toimub, samuti tean yht-teist kelmustest, mis auto myygi kiirendamisex tehaxe, või hinna ebaausax tõstmisex. Niiet. Tekkis kysimus: enamus autosid eesti autoturul (nii uued q kasutet) asubki Tallinnas. Misse Saaremaa-poisi auto eelis oli, et Talinasse ja veel ise mindi?
Auto müüdi Tallinnasse ja sealt osteti uus. Nii et vist on suht loogiline, et ta seal omi asju ajas. Samas on ta ikkagi laps mis laps, võimalik, et teda tillitati vms. Aga et ta meiega ei konsulteerinud, esteks, ja teiseks on tegu täisealisega, siis ajabki ta omi asju nagu ajab. Kuigi kahtlemata kurnab tema tegutsemine meie rahakotti ja närve.
Samas on tore, et pigem autod, kui narko ja alko.
tähendab, terminid: uus=tootjaesindaja salongist, mille spidokas näitab ainult testisõitu,
kasutatud=vähemalt 1 omanik olnud, kasvõi ainult 3 päeva ARKis eraisiq arvel ning 10 km sõidus olnud sõiduk.
Autod on väga põnevad asjad ning neid armastavad miljonid inimesed, mh mina.
Noor inimene peab ka millestki alustama & siis peab tal olema keegi vanem & targem autotundja kõrval. Mitte endasarnane ullikene, kes räägib kõva häälega karbussist & õhuqmmist 21. saj auto juures. Ma loodan, et qigi asjal on tillitamise maik man, on su poisil piisavalt päris asjatundjaid kõrval, mitte niisama kõvu lobisejaid & omakasupyydlikke rott-sõpru. 1 auto koosneb kymnetest tuhandetest juppidest & kottisattumise vältimisex pead sa neid soovitavalt tundma...
edu noorele autosõbrale ning kainet raha- & autojupilugemise meelt!
Postita kommentaar