oli täna selline, et lapsed ronisid kell veerand üheksa meie voodisse ja MM teatas meie ägisemise peale, et tädi Tiina ehk siis meie hoidja oli öelnud, et tema ei taha enam seda juttu kuulata, et meie midagi ei jaksa. Tema jaksab küll kõike! Eelmisel aastal tuli MM jutuga, et korralikud emad ei maga hommikuti, nüüd on jõutud uuele levelile ehk siis lapse üleskeeramisele oma vanemate vastu. Tädi Tiina ei tea seda, mis siin majas toimub ja mis meie peres toimub ja mis minuga toimub. Tädi Tiina ei sõida mitme linna vahet, ei ürita ühendada pereelu, tööd ja kooli. Ja ma arvan, et tema ei saa anda hinnanguid ei minule ega meie abikaasale niisugusel lahmival moel ja eriti veel läbi lastega manupuleerimise. Ma olen ausalt öeldes nii vihane, et tahaks temaga üht tõsist vestlust maha pidada. Samas ei ole mõtet piike murda traditsiooniliste pereväärtuste ülistajaga, kes loobus oma laste nimel arstikarjäärist ja on õnnelik ning rahul, et saab iga päev põrandaid pesta, tatiseid ninasid pühkida ja süüa keeta. Ning ei suuda mõista, et kõik naised ei ole nagu tema ega peagi olema. Mina arvan, et praeguse hullumeelse elukorralduse juures anname me mehega mõlemad endast parima.
Toon näite meie nädalaprogrammist: MM-il on eelkool esmaspäeviti ja kolmapäeviti, mis algab kell pool üheksa. Abikaasa viib lapse teise linnaotsa kooli, istub ise kella kümneni kohvikus ja teeb tööd. Esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval ja pühapäeval on lastel trennid. MM-i trenn algab neist kolmel päeval kell 17.00 ehk siis abikaasa sõidab hoidja juurde, rabab lapsed ja viib trenni, pärast istudes spordisaali fuajees ja tehes tööd. Kahjuks ei lõpe abikaasa tööpäev kell viis, vaid kell kuus ja et minule ei ole juhilube, siis ei saa ma teda ka kuidagimoodi aidata. Mind ei ole üle nädala kodus, küll ainult paar päeva, aga see tähendab lisakoormust minu mehele. Maja tuleb kütta - seda tuleb teha mitu korda päevas, kuna meie maja ei ole väga soojapidav. See on talvine töö, mis nõuab palju aega ja energiat. Koristamine, söögikeetmine, pesupesemine, koristamine on minu ülesanne, mida ma teen õhtuti ja nädalavahetustel nagu vähegi jaksan. Tööga on õnneks ühel pool, muidu oli mul veel lisakohtustus kord nädalas kodust ära käia (ja me elame sisuliselt maal, ärgem unustagem). Vanemat poissi pole kunagi kodus või ta magab, temast meil abi pole; noorem poiss elab teises linnas - temaga on omad probleemid, mis kurnavad lisaks meie rahakotile ka närvisüsteemi. Meil ei ole teatavasti vanavanemaid, kes meid aitaksid, ei ole selliseid sõpru, kel endal poleks väikesi lapsi ja üleüldse elame me teatud mõttes isolatsioonis. Palun öelge, mida saaksin ma veel teha? Olen nagunii loobunud enamikest asjadest, mis mulle jõudu annavad nagu lugemine ja kunst. Elu on hetkel nagu halvemat sorti sunnitöö või burlakkide elu Volgal. Vead oma koormat, sellest vähimatki rõõmu tundmata, ja siis tuleb lisaks mõni lahke inimene, kes ütleb, et teed liiga vähe ning valab meid üle kena haisva sitase poriga.
Mina kauem ma elanud olen, seda enam saan ma aru, et inimesed on ühed koledad loomad, hulga koledamad, kui ükski kiskja või tige putukas olla saab.
Kudzu
6 kommentaari:
Vahetada lapsehoidjat? Esimene asi, mis mulle pähe torkas.
Või siis jah, rääkida temaga. Usun, et ta ei keera meelega lapsi üles vaid on hoopis ise ka väsinud, enne jõule on kõik väsinud - ning väsinud inimesel on empaatiaks kõvasti vähem ajumahtu järel.
Ja üks võimalus on, et tegu on lastepoolse ülevõimendatud tõlgendusega lapsehoidja jutust. Lapsed suudavad ju suurepäraselt nt jätta õigele inimesele mulje, nagu nad poleks elu jooksul jäätisetibakest maitsta saanud vms haledat ja koledat.
Ma ei leia uut hoidjat sama raha eest. Ja ma saan suurepäraselt aru, et hoidja on väsinud. Mina õnneks ei ole väsinud:(
Sügisest on MM koolis ja Ingel tavalises lasteaias, siis lõpeb see jama nii ehk naa ära.
Kusjuures hoidjal oleks lihtsam ju öelda, et ma ei taha teie lapsi rohkem hoida, selmet nendega manipuleerides meid seda otsust vastu võtma sundida.
Paljudel inimestel on etteqjutus, et lapsehoidja palkab inimene, kellel on Jumala armust palju pappi ning ta annab oma lapsed hoiule sellex, et ise kaupsis jõlqda või vannis vedelda. Kaugel sellest, et ma teie Tädi selles kahtlustan, aga ilmselt ei tea ta teie kohustuste hulgast midagi, ning koolieelikutest laste juttudest on ta saanud vale ettekujutuse.
Probleemi taga on kommunikacioonihäire, arvan. Räägi inimesega, räägi palju, segast ja konkreecet! Kui ta on vähegi mõistlik inimene, korrigeerib oma seisukohti ning kommentaaride laadi.
Mulle kõlab see pigem nii, et ehk on hoidja laste pigisemise peale öelnud, et kuidas teie ei jaksa, mina pean küll jaksama.
Ja kuna eesmärgiks lapsehoidmise puhul on pigem, et lapsed saaks hästi ja arvastavalt hoitud, siis see ehk ongi eesmärk, mida selles suhtes silmas pidada, olen aru saanud, et muidu on teil hoidjatädi väga tore ja hooliv.
Minul muide on lasteaiakasvatajatega pidevalt seletamist, et miks ma ei jõua korralikult enne 9-t lasteaeda, hommikuringid jm algab ju täpselt 9. Aga no me lihtsalt ei jõua tihtipeale, hoolimata minu taganttorkimisest ja kelkudega emakaamli jõul läbi linna kimamisest. Eks see ongi, et kõigil lastega tegelejatel on omad ootused partneritele ja tihti on need võimalustest suuremad. Nagu abieluski :)
Kokkuvõtteks, kui jääb kriipima, siis räägi, aga ära seda oma hinge koormaks jäta. Jõulurahu ja valgust teile sinna Ihaste kanti.
Ei ma jäta! Eks MM annab igale sõnumile oma pisikese negatiivse alltooni, seda esiteks, ja teiseks on elu mind õpetanud, et ei ole mõtet iga asja pärast kohale tormata ja skandaali korraldada. Reeglina muudab see asjad ainult hullemaks.
Mina ei kavatse hakata hoidjatädile õigustama oma väsimust. Kui temal on selles osas mingid omad seisukohad, las nemad siis olla. Lõppude lõpuks olen mina siiski enda elu ekspert ja tean suurepäraselt, kui palju ma väsimusest hoolimata korda suudan saata. Nii et eneseõigustamiseks pole mingit põhjust.
Postita kommentaar