üks meem käib maailmas ringi. Ja nüüd on ta minuni jõudnud, eks ma siis vastan küsimustele ja anna teatepulga edasi.
1. Külastan oma blogi sagedusega ....
vähemalt kord päevas. Tõsi ta on, et inimesi, kellega reaalselt suhelda, on minu ümber õige hõredalt. Ja et ma pole ka suurem asi helistaja (ma imestan alati, et inimesed lihtsalt niisama võtavad toru ja lobisevad telefonis!), siis minu viis maailmaga suhtlemiseks ongi blogimine. Tõde on, et see suhtlemine on natuke nagu ühepoolne. Aga ikkagi parem kui totaalne isolatsioon.
2. Poliitikute blogisid loen...
mitte kunagi ei loe. Mind ei huvita, mis neil öelda on, ma ei viitsi oma aega kulutada demagoogiale ja rumalusele.
3. Blogid, mida loen, köidavad mind, kuna...
on huvitav teada, mida maailmas inimesed mõtlevad ja ütlevad. Saan olla kursis sellega, kuidas mu sõpradel elu kulgeb ja kuidas kulgeb elu neil, keda võiks ehk isegi nagu vaenlasteks nimetada. Viimaste puhul on hea vältida igasuguseid otseseid kontakte, aga eks see ole ju vana tõde, et oma vaenlasi tuleb tunda ja virtuaalmaailm on selleks täitsa hea koht. Lisaks olen ma leidnud endale blogide kaudu sõpru ning isegi kui me kunagi päriselt ei kohtu, on mul hea meel, et nad olemas on.
4. Blogi eelistan/ei eelista muudele kanalitele...
eelistan, sest nagu juba eelpool öeldud, helistamisega ma sageli toime ei tule ja msn-i ka mulle ei meeldi kasutada. Minu natuke erakliku loomusega sobib blogindus väga hästi. Vahel mõtlen päris tõsiselt, et kolimine kuhugi x-kontinendile võõrast keelt kõnelevate inimeste sekka ei muudaks minu elus midagi, suhtlusmaailm koliks minuga läbi neti kaasa ja see on ju täitsa piisav, või mis?
5. Kas sina kirjutad pigem päevikuvormis või teistele mõeldes?
Ma kirjutan teistele mõeldes iseendale. Päevikut hakkasin pidama 12-aastaselt, sellest ajast olen regulaarselt märkmeid teinud ja võin öelda, et blogimine mulle seetõttu sobib. Tean, et inimesed loevad minu üllitist, seega ei saa ma kirjutada väga paljudest asjadest, millest tahaksin , kuna ma ei usalda avalikku netiruumi ülearu palju. Aga õnneks on olemas mustandite kirjutamise võimalus, nii et enamik lugusid saab kirja pandud ja üles tähendatud ka ilma neid avaldamata.
Ja minu küsimus:
Millised teemad on Sinu jaoks blogimaailmas kõige huvitavamad?
Palun kribada kõigil, kellel on soov midagi antud teemasse lisada.
1 kommentaar:
Huvitav on see blogimise maailm. Ise olen siin kohal aastast 2004 ja kuigi varem päevikut pidanud pole, siis mulle sobib.
Loen mulle tundmatute inimeste blogisid. Õigemini - nad kõik on saanud mulle aja jooksul lähedaseks ja ausalt öeldes olen ka nende päris nimed välja uurinud, v.a võibolla 1-2. Olen lihtsalt nii uudishimulik ja see pole olnud eriti raske ja osad ei varja ka eriti. Ise olen tahtnud jääda anonüümseks, iseasi - kas see on ka õnnestunud. Loodan siiski, et mu päris tuttavad mind netist leidnud pole, aga kindel pole muidugi milleski. Päriselus suhtlemisvaeguse üle ei kurda. Blogidest saan lugeda (minust) erineva elustiiliga inimeste elust. Mind on alati huvitanud n-ö pisiasjad, igapäevatoimetused, rutiinid isegi, kuidas need teistel on.
Ise kirjutan eelkõige endale. Blogi aitab mul väga palju oma elust meeles pidada, aastaid võrrelda ja nii. Öeldakse, et internet on nagu suur olend, kes käitub talle antud infoga nagu tahab ja see info hakkab oma elu elama. Las ta siis elab. Blogi üle lugedes avastan, et tegelikult saab igast asjast üle, mõned sündmused, mis kunagi tundusid fataalsetena, on nüüd peaaegu ununenud. Kõik läheb üle ja mööda. Blogime veel.
Mõnikord tahaks nii väga kohtuda inimestega, kelle elust igapäevaselt loen. Aga kõike, mida me siin elus tahame, ei saa kahjuks.
Postita kommentaar