Sel suvel tabavad mind pidevalt mingid ilgused. Äsja see oli, kui ma vaevlesin igemepõletikuga, kugistades algul hunnikutes valuvaigisteid ja siis edasi antibiootikume. Nüüd külastades sõbralike vennasrahvaste esindajate korraldatud laata Narva-Jeezuz, sain mina täid! Sest ma, vana loll, proovisin pähe ühte peent kübarat! Ma ei tulnud tõesti selle peale, et teatud rahvaste esindajatele on täid sõbralikud koduloomad, kelle pidamine liiatigi väga odav on. Minu jaoks jällegi pole tegu muuga, kui õudusega kuubis, mistõttu on mul nüüd jälle juuksed lühikesed (et hoida kokku 155.- eeku maksvat täitapjat, ja tuleb ju profülaktika mõttes ka ülejäänud pereliikmed kokku möksida). Andsin endale piduliku tõotuse, et ida suunal mina enam ühtki trippi ei korralda, sest on ju veel olemas sügelised, riidetäid, lutikad jne, mida nad seal koduloomadena peavad ja mina ei taha rohkem kogeda, et minu kehal toimetavad mingid asjapulgad, keda ma pole sinna ise tellinud.
Tegelikult on mul tunne, et tahaks juuksed põlema panna! Ja ennast ka! Sest teist sellist hädahunnikut pole üldse terves maailmas olemaski. Ja nüüd ma teatan küll päris kindlalt, et Morgie korraldatatud Kanade mässul mina ei ole osale, sest ma ei julge oma täipeaga kuhugi tulla, et mitte teisi inimesi samasse olukorda seada. Uskuge mind, see on rõve!
Kudzu
7 kommentaari:
Tean, mida Sa tunned :( Mina sain on Esimese Täi kõrges vanuses laste turvakodus töötades möödunud sajandi 90ndatel. Ning selle koduloomakese avastas mu peast juuksur ... :S Ütleme nii, et emotsionaalne trauma oli oluliselt suurem kui peanaha sügelemine jmt füüsilised hädad.
See on tõesti õudne! Kusjuures tekib sundvajadus pead sügada, iga viie minuti tagant täikammiga kammida ja igaks juhuks veel millegi mürgise või haisvaga pead määrida.
Enda emotsionaalse seisundi üleskloppimiseks kuluv energia on nii suur, et sellega võiks terve New Yorki ära valgustada!
häh. sa arvad, et ma ple täisid enne näinud ve? olen näinud ja seljatanud. ka sügelisi, kirpe ja muid pudulojuseid.
Tule kohale, me ei karda sind! Aga puudust sinust tunneme küll.
aaa, kuule
ma pakun sulle tasuta täisampooni
lapsel oli kevadel lasteaias täialarm, mispeale ma vastava tõrjevahendi ennakult valmis ostsin; vaja pole veel läinud, seisab mul kodus kapis. Kui kohale tuled, saad kätte! :=E
sügeliste (kui need peaks ilmnema) vastu aitab kõige paremini rohi nimega bensüülbensoaat, mida aga nahaarstid ei raatsi hästi soovitada, sest nix-kreem on palju kallim ja toob apteekritele kõvasti rohkem raha sisse, onju. Tõsi, bensüülbensoaadi kohta räägitakse, et too olla nii kange, et alla 3aastase lapse õrnale nahale teps ei sobi. Mina ütlen, et seda tuleb lihtsalt väikesel nahalapil proovida. Ega ei teki mingit ülearust reaktsiooni. Kui ei teki, siis kasutada, sest nix kreemist on see oluliselt tõhusam ja kiirem.
Lisaks kõigele tuleb mul lõbustada oma ema. Ei, ega ta ei tule siia mulle appi. Ta tuleb puhkama! Täna oli tal nii põnev raamat käsil, et pisikese Ingli korduvad ja korduvad palved meelitada vanaema endaga mängima, lõppesid 1:0 Ingli kahjuks. Mis on lapselaps raamatu kõrval? Ainult üks tüütu segaja.
Minu deprekas kasvab ja kosub, kasvab ja kosub, ja ma ei tea enam, mida selle kõigega ette võtta.
Täpselt. Kõiki nähtud. Meid ei kohuta miski! Peale selle olen väljaõppinud tingukiskuja, kõigepealt harjutasin ema peal, siis enda peal. Sain oma küllaltki pikkades juustes pesitsenud täidest lahti täikammi ja pideva tingukiskumise abil, kemikaale ja teisi abikäsi ei kasutanud.
Tõsi on ka see, et sellest ajast (14a tagasi) on jäänud loll komme peas "otsida", hoolimata sellest, kas midagi seal ka leida on...
vat nii, kanade mässu põnevate ürituste nimekirja lisandus just praegu täiotsimis-grupiteraapia. Tule aga tule kohale!
Kas su ema täisid ei karda?
Postita kommentaar