meie suveretkede hulka on juba mitmeid aastaid traditsiooniliselt kuulunud Ida-Virumaa tripp. Igal aastal oleme külastanud erinevaid paiku, kui välja arvata ööbimine Aa tuuleveskis ja vähemalt ühepäevane lebotamine Saka mõisa lähedal rannas. Sel aastal seiklesime Narva-Jõesuusse, kus meid ootas võimas liivarand, Narva-Jõesuu linnapäevade raames laat ja kostümeeritud rongkäik. Vesi oli erakordselt soe, kuigi veidike ujuvsaarene, aga me ei lasknud end heidutada mõningasest kogusest turbast ja nautisime vett täiel rinnal. Teisisõnu: viibisime enamiku ajast vees, sest liival lesimiseks oli ilm selgelt liiga palav. Laat oli ka täitsa elamus omaette, sest Võrumaa mesi oli ainuke enamvähem tuttavlik kaup, ülejäänu oli väga slaavipärane nodi, ma ütleksin. Aeg-ajalt tekkis tunne, et olemegi sattunud vanasse heasse nõuka-aega, eriti kui kostümeeritud rongkäigus laulis hulk tillukesi priskeid vene mammisid kileda häälega mingit nõukogude hittlugu. Lõpuks väsisime me kõik kenasti ära ja peale õhtust sauna õnnestus meil mehega lapsi uinutades magama jääda ning ärgata öösel kell kolm pissihäda ja pesemata hammastest tekkinud ebameeldiva tunde peale. Asjad aetud, kukkusime uuesti magama, mis minu jaoks kestis kokku 10 tundi. Täna siis käisime Saka mõisa juures, lapsed ja mees ronisid ka vaatetorni ning seejärel veetsime kolm tundi rannas pisikesele ojale uut voolusängi kujundades ja kui aega jäi, siis ujudes.
Enne kojujõudmist kohtusime marulise äikesetormiga, mis siin linnas palju pahandust jõudis teha. Pidime tükk aega ringi tiirutama, et koju saada, kuna osa tänavaid olid suletud teetööde, osad politsei ja osad mahalangenud puude tõttu. Kusagil Anne kanali läheduses oli maha kukkumas üks elektripost, mille all kõik sõitu aeglustasid (ilmselt lootes, et see ikka neile pähe kukub) ja saimegi koju. Siin oli üsna tavaline olukord, kui välja arvata asjaolu, et katuseluuk oli oma kohalt jalga lasknud, aga elekter ja nett nagu näha on olemas (ma siis olen nüüd jälle netiilne!).
Mul on hea meel, et minu idee lastevabast emade üritusest on leidnud elavat vastukaja. Ma ise kahjuks sel nädalavahetusel toimetan oma isikliku emaga, mis tõnäoliselt tähendab tema lõbustamist kas siin või meie maal, kuhu me ausalt öeldes pole juba kolm nädalat jalgagi tõstnud ja ma arvan, et on viimane aeg sinna jälle mingid rajad sisse niita.
Kudzu
3 kommentaari:
arvad, et su ema ei tahaks ühte lapsevaba päeva? :P
Tal on kümme lastevaba aastat olnud pisikeste paaripäevaste eranditega!
ma mõelnud lapselapsevaba päeva. Vaid ikka lapse (vahetult järgnev sugupõlv) vaba
Postita kommentaar