esmaspäev, 16. november 2009

Tööle, tööle!

Täna kohtun esimest korda potentsiaalse kliendiga. Üsna kummaline tunne on, kuna ühest küljest pole ammu olnud vajadust regulaarselt kodust väljas käia (ma mõtlen Tartut, Tlnas pean ma kooli vahet kolistama kindlatel kellaaegadel, ja häbi küll, viimasel koolinädalal jäin ma igasse loengusse hiljaks); teisest küljest on jällegi tore teha midagi, mille eest makstakse raha. Eile helistas eksämm ja teatas, et tema pojakene ei saa oma nigelast kaheksatuhandesest palgast küll poisse toetada ja nii peab ämm ise oma taskust elatist maksma. Ja ma võtan vastu ka, sest isadel on kohustused oma laste ees ja kui isad omi kohustusi ei täida, siis tuleb vanaemadel need üle võtta. Ja emadel rohkem panustada.
Nädalavahetus möödus koristamise tähe all. Rookisime laupäeval kuus tundi jutti ja saime elamise taas elamisväärseks. Tegelikult peaksime mõtlema tapeetide vahetamise ja põrandate-uste värvimise peale, kuna konnakeste jõudlus sodimisel ja mäkerdamisel on märkmisväärne. Kahjuks ei ole meil hetkel ressursse st aega ja raha, et mingit remondi moodi asja korraldada. ja eks seda sodimisperioodi tuleb veel mõned aastad taluda. Võimalik muidugi, et ma ei oska lapsi lihtsalt kasvatada, kuna ka poisid olid mihklid oma jälgi kõikjale maha jätma.
Ingel joonistas hiljuti täiesti äratuntava maja. Ja seejärel tigedad putukad Oggy filmist, kes olid ka päris sarnased multika putukatega. Paistab, et vähemalt üks minu lastest on pärinud ka minult midagi. Kui nüüd just ämm kõiki kunstikalduvusi enda kraesse ei kirjuta.
Nii, alustan starti tööle ja eks vaatame, mis edasi saab.
Kudzu
PS Akrediteerimine toimus ära, aga ei möhhi ega mähhi selle kohta, kas me saime akrediteeringu. Väidetavalt tehakse otsus koheselt.

4 kommentaari:

Merle ütles ...

Akadeemiline maailm kulgeb aeglaselt-aeglaselt. Isegi kui otsus tehti kohe, ei pruugi te sellest kohe kuulda. Sest alati on midagi muud teha, kui vormistada dokumente ja otsuseid teatavaks teha :)
(tegelikult ma ei tea, kas see on ka akrediteerimisega nii, järeldan lihtsalt niisama :))

Ja remonti polegi mõtet enne teha, kui lapsed on iseseisva elu peal, on meie pere otsusele jõudnud :)

Morgie ütles ...

krt... see sinu eksämma ja tema poja vaheline asi on nende kahe omavaheline asi, aga kui mina oleks sinu eksi ema, siis mina annaks sellisele pojakesele küll tappa.
Kuigi, nüüd on vist juba hiljavõitu

Morgie ütles ...

aga remonti on mõttekas teha siis, kui majas on logelevaid teismelisi, kes vajavad töökasvatust. :)
Ma armastan oma remonti. See on lapse kasvatamiseks hea vahend. Ma katsun sellega kokkuhoidlikult ümber käia, st mitte liiga ruttu ära teha.
Mõnel muidugi veab nii hästi, et laps töökasvatab ennast ise...

Kudzu ütles ...

Meie vanem poiss töökasvatab end burgereid valmistades, ja ma olen täitsa rahul, et ta oma töösse suhtub tõsiselt. Seega remonttööde osas ma teda ei hõiva - ma ise armastan väga värvida, tapeetida jne, poiss pigem aidaku konnakesi hoida.
Aga jah, remondiga ei ole mõtet tõesti kiirustada. Usun, et nii 10-15 aasta pärast oleks juba õige hetk. Kui maja veel püsti püsib.