paranemine on alanud. Ilmselt ei olnud tegu seagripi ega muidu gripiga, sest palavik kestis päeva ja puudusid igasugused märgid nohust, köhast, peavalust ja silmavalust. Minuga on ennegi juhtunud, et haigestun ootamatult, tõuseb kõrge palavik üheks päevaks ja siis haihtub haigus nagu tuligi, jättes endast järele vaid tohutu väsimuse ja roidumuse. Nii et elame edasi, kodanikud haiged!
Ütlesin ära oma ülemusele, et ma tagasi ei lähe. Nüüd on hea kerge olla, eriti värskete uudiste taustal. Kui ikka palka ka ei maksta, siis andke andeks, seda tööd aitähi eest ei tee. Pigem töötan 8h tundi kuus tugiisikuna ja saan tunnitasuna rohkem kätte kui s-abistajana. Ja vaba aega on ka rohkem! Lõppude lõpuks koosneb meie elu suures osas meie enda tehtud valikutest ja valikuvõimalusi on alati vähemalt kaks (tavaliselt kõvasti rohkem). Ma siis valiksin odava ensemüümise asemel mõne teise töö, mis ka minu hinge rõõmustaks ning maailmale miskitki kasu tooks. Ja ega ma ei ole ju ka suurem asi s-töötaja nagu on mõningaid vihjeid kuulda olnud.
Kudzu
5 kommentaari:
Olks, palavikku ikka veel natuke on. Tuleb edasi lesida ja teed juua...
vihjed, äh. vihjed on toredad asjad. miks sind siis tagasi kutsuti, kui vihjed käisid?
Vihjed tulevad ikka, kuigi töölt otseselt mitte. Mujalt, ütleksin.
Aga vahet enam pole, nüüd on "ei" ära öeldud.
ah see on juba klassika. Svejkist.
"Igavene lits, ei taha minuga magada!"
Naudi lesimist ja teejoomist niipalju, kui kannatust ja aega on:)
Postita kommentaar