ma tegin õppekava juhile kirjaliku ettepaneku sisse viia rühmatunnid. Ja uskumatul kombel leidis see idee positiivset vastukaja ning meil saab olema nn kursusejuhendaja, kes on meiega need kaks aastat, mis meil lõpetamiseni on jäänud. Inimesed said lõpuks aru, et niimoodi laialipillutatuna ei ole võimalik end läbi õpingute närida. Ehk siis lõpeb analoog TÜ kunagise I aasta bakaõppega lõpuks ära. Siis ma tundsin end samamoodi üksildasena ja abituna. Mitte et ma oleksin meeletu inimarmastaja, aga äratõugatuna end ka nagu tunda ei tahaks. Vabalt valitud üksiolemine on progressiivne, edasiviiv olemine; sunnitud üksindusest on raske midagi hullemat välja mõelda.
Tegelikult on meie I kursus mind omaks võtnud. Ja mina tunnen end nende hulgas väga mõnusalt ning täitsa õnnelikult juba. Inimesed tulevad minuga rääkima, tervitavad rõõmsate nägudega ja viskavad nalja ning suurem osa neist saab ka minu kõverikust huumorist väga hästi aru. Minu oma kursuse inimesed on sama toredad ja armsad, aga kahjuks ma näen neid tunduvalt harvemini.
Ma tegin kodus mõned tööd: visandasid joonega maastikke, tegelesin ring-ruut-kolmnurk teemaga. Ja kuigi ma häbenesin oma töid algul näidata, said need pr Maalikunstnikult ja ka koolikaaslastelt väga hea vastukaja. Ma üldse kodus töötan paremini - isegi kui ma teen seda öösiti. Tavaliselt tekivad mul ootamatutes kohtades ideed ja siin ma teostan neid jõudumööda. Täna tekkis mul idee semestri lõputöö osas näiteks. Homme uurin, kas sellel ideel oleks jumet. Aga jah, tunnis kuidagi blokib ära.
Nii et positiivseid asju ikka juhtub ka. Ja küllap ma ikka kuidagi vaikselt suudan edasi pusida, kui ainult vähegi on võimalust vahepeal ka puhata ja mängida. Ja inglise keeles ma hakkan otsima eraõpetajat, kes mind järele aitaks. Kui teate soovitada kedagi Tlnas või Tartus, siis andke aga teada.
Kudzu
PS Järgmise nädala esmaspäeval ma magan. magan niikaua kuni und on. ma olen selle puhkepäeva kuhjaga ära teeninud.
1 kommentaar:
Head und, kallis M!
Postita kommentaar