Kui mullu õppis gümnaasiumide lõpuklassides 10 823 õpilast, siis 2016. aastaks on neid järel vaid 6440. Ülikoolidele tähendab see nukrat tõdemust, et ka potentsiaalsete tudengikandidaatide hulk kuivab drastiliselt kokku http://www.postimees.ee/?id=175487.
Seega siis demograafiline kriis annab võimaluse vanuritel õppida, kui just ülikoolid ei soovi oma uksi kinni panna. Samas on nt Tallinna Ülikoolis õppivad vanurtudengid hädas inglise keele vajaliku taseme eksami sooritamisega (B2), sest meie kahjuks ei õppinud inglise keelt koolis väga süvendatult, rääkimata sellest, et puudus igasugune mõte inglise keelt üldse õppida. Vaja läks ju vene keelt. Mina oskan ka vene keelt paremini, sellele faktile ei saa kuidagi vastu vaielda. Ja noh, kui Inglismaal elanud kursaõde, kes seal sooritas keeleeksami C tasemele ning meie kursuse kontrolltöös sai vaid 60% õigeid vastuseid, siis ilmselt pole viga minus.
Ja ikkagi - nõuda väga head inglise keele oskust on tegelikult vanuseline diskrimineerimine, eriti veel nende suhtes, kes juhtusid saksa keelt õppima. Kusjuures minu kursaõde (M-Härma lõpetanud) ei jõua ära imestada, et kuigi ma ei räägi hästi, oskan ma suurepäraselt tõlkida ja moodustada täiesti õige sisuga ilusaid eestikeelseid lauseid. Mis tähendab, et mul on olemas passiivne keeleoskus, pole probleeme ei suulisest ega kirjalikust kõnest arusaamisega. Ja mul on olemas eesti keele oskus, mis kahjuks meie noortel seoses pidevas ingliskeelses keelekeskkonnas viibimisega kipub viletsaks jääma. Ehh, ikka peavad eestlased mõne suurriigi kintsu kaapima - kunagi tambiti vene keelt, nüüd inglise keelt. Ja ärge öelge, et PEAB kindlasti just inglise keelt rääkima, sest KÕIK räägivad. Mina tahaksin siiski ise otsustada, mida ma õpin ja kuidas ma õpin, ag praeguse süsteemi juures ei anta kahjuks niisugust valikut.
Eile käisin Jaan Söödi ja Riho Sibula kontserdil. Jaan Sööt laulab väga ilusti, aga Riho Sibulat ei ületa küll keegi. Tema hääl on nii eriline, lummav lausa, et aina kuulaks ja kuulaks ja kuulaks... Hinges hakkab hea, et keegi niisugune inimene siin maamunal elab ja toimetab ja mul ka on olnud võimalus tema lauludest osa saada.
K
5 kommentaari:
Eh, ma tahtsin ka sellele kontserdile, aga kuna ma olen sellel nädalal kolmelapseline üksikema, siis ei olnud mul isegi meeles organiseerima hakata. Kahju :(
Meil vedas, saime tasuta piletid ja seega jätkus vahendeid lapsehoidjale maksmiseks. Nii et käisime kahekesi mehega, mis on sama haruldane nähtus nagu soe suvi Eestimaa kliimas!
jeeee, hoia seda käiku ja hääli!
Sellex ajax, kui eestimaa kõrgkoolid noortest tyhjax jäävad, on nii mõnigi praegu majanduslikult maxeraskustes vaevlev õpihimuline geront täiesti kõrghariduse-ostmise-võimeline. Või tehaxe ymber viimase 10konna aasta sees ilmunud totakas seadus, et riigi raha eest saab inimene omandada ainult 1 kõrghariduse, järgnevad tuleb endal osta. Siis olen ma ka placis, sest lapsed juba suured, laenud maxtud, mees iseseisev ning maja-töökoda valmis, õpi ning tööta nagu tahad.
Aga noor Sööt on yletamatu ning järeletehtamatu...
Sööt on väga hea kahtlemata. Aga Sibul on lummav! Tema hääl hellitab ja paitab ja kriibib hinge, selline taevas-põrgu-paradiis, pluss muidugi virtuoosne kitarrimäng.
Postita kommentaar