- ma olen nii laisk inimene, et raban pidevalt, kuna tahan vaba aega laiskuse nautimiseks. Ma võisin juba lapsena tunde kiikuda ja laulda, lugusid välja mõelda, mööda karjamaid konnata ja niisama olla. Emme kinkis mulle mõnusa, laisa ja kadaka- ning merelõhnalise lapsepõlve.
- mõtlen väga kiiresti. Positiivne on see, et info talletub ruttu, mõistan inimesi poolelt sõnalt jne. Häda on, et kiirustan liigselt tegutsemise ja väljaütlemisega, võin teha teistele haiget ja tekitada arusaamatusi. Kordan endale pidevalt:"Pole vaja kiirreageerida, rahu, ainult rahu!".
- ma kardan inimesi. Mõnikord. Kardan negatiivset tagasisidet, kardan siiani noorukite kampu ja kilkavaid piigasid. Olen terve elu olnud autsaider, teistsugune - ja kondise lapseea hirmud elavad minus tänase päevani päris tugevalt. Püüan tegeleda selle probleemiga ja kinnitada endale, et ma pole enam see pilbaskõhn hirmunud olevus, vaid väärikas keskealine matroon, kes kõhnuse üle nüüd küll kurta ei saa. Aga väidetavalt on (keha)immits visa muutuma.
- ma armastan üle kõige oma perekonda. Aga ma püüan neile oma armastuse kõrvalt anda ka õhku ja hingamist, sest eks nad ole ju kõik eraldi inimesed, mitte minu kehaosad ja omand. Tahaksin, et mu lastel läheks elus hästi, et nad oleksid rahul ja õnnelikud. Ja et ma saaksin oma vanamehega ka aastakümnete pärast koos olla, kahekesi koos - milleks meil praegu nii vähe aega on ja mida me mõlemad ihaldame nagu pisikesed lapsed mõnd maiust. Ja oma pere eest ma olen valmis võitlema nagu emalõvi!
- iseloom on mul nagu kevad. Kord paistab päike ja on soe ning mõnus, siis tuleb torm ja raju, mis hävitab ja murrab. Mida vanemaks, seda enam tekib päikselisi päevi, sest ma olen hakanud end rohkem tundma õppima ja mõistma hädade põhjuseid. Aga teistel on muidugi raske, sest selline muutlik kodanik võib ikka kenakesti peavalu tekitada. Loodan väga, et inimesed ei kaota siiski lootust. Ja 100-aastaselt olen nagu vana rahu ise, ausalt.
- mulle meeldib lugeda, mulle meeldib õppida. Raamatud on osa minu elust, ilma raamatute ma sureksin vist kohe välja. Ma võin elada raamatusse sisse ja elada end raamatute kaudu välja. Ja minus elab ka ambitsioonikas unistus ise raamat kirjutada. Kunagi, kui mul selleks rohkem aega on. Ja oma õpinguid ma armastan, naudin õppetöös eriti loomingulist poolt, kus ma saan avada natuke rohkem seda osa iseendast, mis on kümme aastat olnud maetud kuhugi sotsiaalhoolekande ja sotsiaalpoliitika tarkuste alla.
- mõnikord tahan ma olla üksi, täiesti üksi. See on kohe nagu baasvajadus. Siis jällegi vajan enda ümber inimesi - oma sõpru. Ja mul on väga väärt sõbrad, ka need, kellega ma pole kunagi silmast silma kohtunud. Tean, et mul on olemas maailmas oma koht, ruum, aeg ja inimesed. Ja mul on selle üle hea meel.
Aga nüüd kirjutage teie edasi, mis on 7 tõde teie kohta. Mul jäi umbes 70 veel kirjutamata, aga olgem ausad, natuke salapära teeb elu ainult põnevamaks.
Kudzu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar