pean alustama loovtantsu kava väljamõtlemist. Ülesanne on selline, e tuleb valida üks läbiv teema (nt vesi), siis nuputama kolm erinevat harjutust, mis seostuvad selle teemaga ja mis vastavad tunni ülesehituse reeglitele. Viimase kohta on mul siin mitu ingliskeelset õpetust, et mida ja kuidas. Üks kindlasti sissejuhatav soojendusharjutus, teine vabama struktuuriga harjutus ja kolmas jällegi konkreetsema struktuuriga lõpuharjutus ning viimase osana tuleb läbi viia tagasisidering (no seda õnneks ei pea ette välja mõtlema). Harjutused peavad olema vähemalt kahes erinevas "mode of being"us, ma ei teagi, kuidas seda niimoodi tõlkida, et väga idiootlik ei tunduks st lihtsalt öeldes kas liikumisega, emotsioonidega või mõtlemisega seotud harjutused. Kokku 20 minutit, muusika peab sobima harjutuste sisu ja ideega ning kõik see tuleb ka inglise keeles paberile panna. Tunni läbiviimine on samuti inglise keeles, kuna meie välisõppejõud ei saaks muidu millestki aru. Mul on olemas paar väga selget ideed, aga eks ma ikka eelkõige pean tegema väikese ajurünnaku, seejärel mõtlema, mida täpselt teha, siis katsetama muusikaga ja pärast ahistama vaest abikaasat, et ta minu juhtnööride järgi üritaks kava läbida. Fun!
Olen olnud väga töine, muudkui aga vedanud gruppe ja sahmerdanud ja vahendeid otsinud ning ostnud. Nt eile ostsin ma kokku kõik Tartus leiduvad kipssidemed (nende abil saab nikerdada valmis ühe fantastilise puu). Eile oli küll selline hetk, kus ma nägin, et inimesed teeksid veel ja veel ja veel, et aeg on juba ammuilma otsas, aga nemad jätkavad. Ja minust nad ka sinna jäid, ma pidin bussile tormama. Tegelikult sain ma väga hea kogemuse grupisuurusest lähtuva vahendite kalkulatsiooni osas, tunni ülesehituse osas, sihtrühma vajaduste osas jne. Mul oli kaks gruppi - teismelised poisid ja nende vanemad, viimaseid oli vähe, aga see-eest oli nendega väga lõbus. Mingit analüüsi me eriti teha ei jõudnud, sest poiste tunnid pidid sisaldama rohkelt tegevust pluss veel asjaolu, et lasin vanematel ka enam-vähem samu harjutusi teha, seega ikkagi ei jäänud rääkimiseks palju aega. Noh, ma pole ka veel miski terapeut, ülesanne oligi pigem loovmeetodite kasutamine grupitöös erinevates sihtrühmades ja ma arvan, et võin üldiselt oma tööga rahule jääda. Kindlasti saab paremini, ja kuna ma poistega töötasin peamiselt üksi, siis jäi osa grupidünaamikast ka tähelepanuta, aga mis seal siis ikka. See-eest oli nauding jälgida, kui loovad on lapsed, kuidas nad genereerivad põnevaid ideid ja on särasilmsed ning avatud. Ja muidugi ka parasjagu väsitavad, sest vaheagu nad ei tahtnud, vaid me panime poolteist tundi jutti oma tegevustega, see oli nagu maraton. Aga ellu jäin!
Aga nüüd hakkan kohe tööle,muidu tulevad lapsed koju ja ma jälle ei saa miskit valmis.
Kudzu
1 kommentaar:
Fantastiline!!!
Postita kommentaar