Meie vaarikate all laius veel eilse õhtuni metsik naadipõld. Paksud, läikivate lehtedega naadid - ökoinimese unistuste hommiku-, lõuna- ja õhtusöök. Kuna mina ei ole kahjuks nii öko, et umbrohi supiks keeta, olin sunnitud veetma tunnikese sääskede seltsis ning vaarikad naadinuhtlusest vabastama. See oli minu eilse päeva töö! Ega ma rohkemaks suuteline polegi, vaikselt jupikaupa midagi nokitsen ja loodan, et ehk viitsib nädalavahetusel abikaasa mind aidata koristamisel. Tolmukiht on muutunud juba nii paksuks, et varsti võib alustada arheoloogiliste väljakaevamistega. Ja olgem ausad - ega mina siin ju üksi ei ela. Ikka peavad teised ka kaasa lööma, kuigi aed on jäänud küll ainuüksi minu pärusmaaks. Ja sellega ma olen täitsa nõus. Aias nokitsemine on teraapiline tegevus kasvõi ainuüksi seetõttu, et sellel on näha ka tulemust. Kohe samal päeval umbrohi kasvama ei hakka, pluss muidugi taimede tänu õite ja viljade näol. Koristamisel, vastupidi, langeb tolm vanale kohale minutitega ning juba samal õhtul tundub, et meie majas pole sajandeid midagi liigutatud.
Sääski on sama palju nagu eelmisel aastal. Panime sedakorda ka paar sääsevõrku üles, kuigi ma olen veendunud, et sääsed imbuvad tuppa isegi mikropragudest. Niitsin hetk tagasi tänava äärest muru ja juba on käed kaetud suurte kupladega - muruniitmise ajal ei saa ka sääski ära ajada ega maha lüüa, käed on ju mõlemad kinni. Samas igapäevaselt end mingi keemiaga üle lasta ka nagu ei tahaks, pigem sügan sääsepunne. Mõtlesin, et meie kliimasse sobiksid sellised võrgust kostüümid, mis on konstrueeritud krinoliini põhimõttel. Loivad nendes ringi, käte jaoks on tehtud kindakohad ka, et töö seisma ei jääks ja ei mingit sääsejama. Lapsena me muuseas küll võistlesime omavahel, kellel on rohkem sääsepunne ja kelle punnid on suuremad. Siis ei osanud nagu kurta, et sääski on palju või pidevalt sajab või on liiga palav. Asjad tundusid enesestmõistetavad, need lihtsalt olid ja igal asjal ning igal ilmal olid omad plussid, isegi sääsepunnidel.
Kudzu
3 kommentaari:
ma närin varsti endal jalad ocast, ausõna. Aias exootilisi ube kylvata on tore, kiva veeretada on imeline & peenraid ning hekke hooldada suurepärane, aga vaat need lendavad närilised. Raisk.
PS. Kas sind huvitax korea elulõng? See on kylmakindel liaan ilusate kollaste kellukõitega, samast perek-st mis tanguutia elulõng, ainult veidi rohekamat värvi. Mulle meeldib asjaolu, et annab juurevõsusid, st eriti karmil talvel jääb osa taimest kindlasti ellu, erin suureõielistest.
Ma olen huvitatud küll! Ise pakuksin vastu ka midagi, mis mul siin džunglis vohab, aga Sa pead ise vaatama tulema.
Ei tea, kas peaks korraldama ühe Padjaka seoses kooli lõpetamise ja aiandushooaja alustamisega?
Padjakas oleks teretulnud, sest mul on mõned nüüd vahele jäänud. Lausa puudus on.
Postita kommentaar