pese aknad puhtaks! Ja kui see on tehtud, avaneb hoopis teine pilt! Isegi taolilled näevad palju värskemad välja, eriti muidugi peale varasuvist dušitamist. Niisiis olen ma alates reedest koristanud, koristanud ja veelkord koristanud. Nagu eelpool mainitud, kulgen ma tavalisest aeglasemas tempos, mis tähendab, et kui tavaliselt sain segadusest jagu päevaga, siis seekord kulus kolm korda rohkem aega ja see polnud üldsegi mitte suurpuhastus. Kui ikka jätta kuude kaupa kõik tegemata, siis muidugi on tööd rohkem ka, see on selge. MM ja Ingel lõid ka kaasa, tekitades jooksvalt uut segadust ja pestes puhtaks hulgaliselt aknaid sh vannitoa akna, mis on pisike ja just paras käeharjutamiseks. Kui lapsed olid kannatlikult oodanud, millal koristustööd lõppevad, käisime jõe ääres, veendusime, et seal on iga meetri peal kaks kalameest ja kui pole kalamehi, on veesuusatajad ning kaatritega kihutajad, ning kulgesime hoopiski lähedalasuva järvekese äärde. Järve äärde oli siginenud suur kiri, et tegemist on erajärvega (minuteada Eestis ei saa veekogusid endale osta, aga noh, keda need reeglid siis ikka huvitavad, kui pappi on), sellest hoolimata leidsime paiga, kus lapsed said esialgu varbad ja siis terve keha vette kasta. Vesi oli soe muuseas. Kavatsen täna endale ka mingisuguse ujumisvõimaluse välja võidelda, olen seda talv otsa oodanud. Loodetavasti ei kuku päevitusriided seljast ära - eelmisel aastal just ostsin uued!
MM väljastas Inglile ühe huvitava dokustaadi tekstiga: "Diplom. Ingel. Olid väka tubli! Tervitades Direktor". Võõrsõnade kirjutamisega paistab, et probleeme ei ole. Ja nii armas on see, et väga on kirjutatud k-ga. Muidugi see tekst iseenesest on väga naljakas ja peegeldab meie MM-i olemust üsna täpselt. Vahel ma mõtlen hirmuga, et mis temast saama. Ta on väga õrnuke, heitub kergesti ja kaldub virisema. Ilmselt on minu depressiivsus temasse tugevama jälje jätnud, kui ma tahaksin. Sellest mõttest saab oma süükoormale muidugi kenakese lisa, sest ega need süütunded ja kurvad mõtted pole mind maha jätnud, keerlevad lihtsalt väiksema intensiivusega. Samas loodan, et kui ma olen nüüd rohkem kodus ja mul on tema jaoks aega, siis ehk natukene saame seda kõike klapitada. MM-i sooviks on minuga koos kunsti teha, eriti kui ta aru sai, et ma käin mujal sellega leiba teenimas. See võib tunduda tõesti alatu, et emal on aega võhivõõraste jaoks, aga oma lastele ei jagu energiaraasugi. Nii ma siis loodan, et me saame suvel teha kunsti nii et vähe pole. Mul on üks lõuend ka veel järgi, meeles mõlgub lubatud maal heale sõbrale. Arvatavasti saan sellega suve jooksul maha, idee on olemas, natuke vaja veel värve juurde hankida.
Eks ma siis nüüd lähen ja uimerdan edasi. Teha on nii, et vähe pole.
Kudzu
3 kommentaari:
Njah, mul on Oti suhtes aegajalt sarnased hirmud - eakaaslastest pisem, emotsionaalne ja väga oma fantaasiamullis kinni... mis saab? Mis teha, aeg peab näitama.
Maailma avardamine on praegu üldse pop teema http://omafestival.ee/
Olen märganud:)
Mul pole eelarvamusi samasooliste armastuse suhtes, ses mõttes on maailm juba avardunud. Ja et aknad ka puhtaks said, siis ongi maailm veel tükk maad suurem.
Postita kommentaar