täna sõidan päälinna, viimane ööbimine ja viimane püha üritus. Siis keskendun kõigele muule, mis on üleüldise molutamise tõttu tegemata jäänud. Päike tuli ka välja, mis muidugi bussis loksudes ei ole just suur pluss. Samas vaikselt loodan, et kes see ikka keset teisipäeva pealinna sõidab ja ma saan akna alla istuda ning paar tundi tukkuda, kardin bussiakna ette tõmmatud. Suvel tuleb ju maal olla ja aktiivselt puhata, pealinna tolmu sisse ei taha keegi vabatahtlikult minna. Samas on elu näidanud, et bussid on pidevalt täis mobiiliga vestlevaid inimesi, katsu sa seal magada. No näis!
Aias askeldavad lehetäid. Igavesed tüütused - püüdsin neist leebete meetoditega lahti saada, st veejugadega eemaldada, aga ei, olid teised jälle kohal. Lisaks on lehetäid roninud ühele toakannikesele. Võtsin siis täitõrje appi ja lasin kõik üle. See peaks olema looduslik tõrjevahend ehk rohelise seebi segu ja ma väga loodan, et roosid selle peale ei vihasta. Aias on üldse huvitav liikuda - kuna ma ei mäleta üldiselt, kuhu ma mida kasvama olen toppinud, siis üllatusi tekib pidevalt. Mul on hea meel selle üle, et kunagi Kambja metsast leitud kollased päevaliiliad on mõlemad kenasti juurdunud ja õitsevad just praegu. Ilmselt olid nad kellegi aias liigselt ruumi võtnud ja metsa ära pagendatud, kaevasin osa neist kaasa ja istutasin enda peenrasse. Siis on mul veel üks väga võimas murtudsüda (roosade õitega), mis on ühe raksu juba õitsenud ja nüüd on endale uued lehed ja uued õied kasvatanud. Ilmselt sai see lilleke õigele kohale, sest teine roosa suures peenras ei taha eriti lopsakaks kasvada.
Nüüd ma peaksin välja mõtlema, mida selga panna. Põhjas on vist külmem kui meil siin. Pole eriti pidulik minna kursakaaslastega kohtuma teksapükstes ja T-särgis, samas külmetada ka nagu ei tahaks. Oi dilemmad, dilemmad! Riietumine on nii keeruline ja tüütu tegevus. Juuksurisse ka ei jõudnud - ei jaksanud orgunnida end kuhugi, raha ka eriti pole. Noh, küll ma midagi välja mõtlen, panen kuidagi kinni või puhvin justnimelt üles. Eks see näha ole...
Kudzu
4 kommentaari:
pikk, maani seelik või kleit. Kindel valik iga ilmaga. Moes kah.
katsetasin ja oli külm. Lõplik valik - teksased ja T-särk. Nojah!
ajatu klassika, mis iial moest ei lähe ;)
juba meie vanavanaemad kandsid teksasid ja t-särki leeripäevil. ;)
21 saj sallivuse valguses ei peax keegi vinguma, kui tööstuslikku & rikast Põhja väisav daam kannab reisi talutava yleelamise huvides mitte nii hääl järjel orjandusliqle lõunale omaseid mugavaid kehakatteid.
Pee ess. Kuna ma töötan pidevalt riistadega, mille juures seelikukandmine lisax koledusele on eluohtlik (pöörlevad masinaosad, vedeliqd & elekter vms), siis on alateadlik vajadus turvaliselt riietuda pidevalt sisse lylitatud ning kõik teised kostyymid tekitavad alati ähmast rahutust. Orjanduslik Lõuna, höhö.
Postita kommentaar