reede, 17. juuni 2011

Muudkui lõppeb...

igasuguseid asju. Täna on meie piigadel viimane päev hoidja juures - MM-il üldse viimane kord enne kooli ja Pisike Pai Paharet jätkab oma toimetusi juba tavalises lasteaias. Meie pesamuna on üks haruldane pahandusekott - näiteks lõikas ta kääridega katki ühe suure padja, põhjendades oma tegu sellega, et talve ju enam pole. Kääre ei maksa talle kätte anda igatahes. Eile valas ta MM-i pildile vett, millest tekkis tohutu tragöödia. Meie vanem piiga on niigi draamakuninganna ja et nad olid käinud matkamas, siis väsimuse tõttu tekkis igast asjast probleem. Näiteks oli justnimelt eile vaja selgeks õppida kingapaelte sidumine ja kui see siis kohe välja ei tulnud, voolas pisaraid ojadena, samas ei jätnud lapsuke ka oma missiooni pooleli. Ütleme nii, et minu kannatus sai kõvasti proovile pandud. Õnneks läksid neiud kiirelt magama ja ma sain Dexterit vaadata.
Minul on täna viimane päev enne lapsukeste suvepuhkust. Võtangi viimast - ei tee mitte midagi, vaid kavatsen lugeda ja molutada kohe täiel rinnal. Esmaspäevast algab igapäevane tants ja tagaajamine, õnneks teisipäevast koos abikaasaga, kelle kauaoodatud puhkus peaks sellest hetkest pihta hakkama. Eks siis näha ole, millega oma päevi sisustame, randa paistab et ei saa, kuid eks koduski ole ühtteist tegemist, nt puud vaja riita lappida. Jaanilaubal pidada vihma sadama, noh, eks siis tuleb lõket teha vihmavarju alla peitununa. Eriti romantiline, eksole!
Ja nüüd kibekiiresti molutama!
Kudzu


Kommentaare ei ole: