on sai, mis süüakse ära 1 minuti jooksul. Käib üleüldine kiire matsutamine ja ongi otsas, justkui oleks meie pere puhul tegu Musta Mandri näljahädalistega, kes pole peale leige vee ja kopitanud hirsi kunagi midagi muud süüa saanud. Vähemalt nii juhtus eile saiaga, mille õhtul küpsetasin, et täna homikul oleks midagi hamba alla pista. Hommikuni saiakesele eluiga kahjuks ei jätkunud ja et pärm sai ka otsa, siis peab järgmist saia ootama vähemalt õhtuni. Tundub, et pean küpsetama kergeks lõunaooteks hoopis pannkooke.
Seti on muutunud väga osavaks ja avab ise välisukse ning tuleb tuppa ja pärast ei nõustu ei välja ega üles minema. Muidugi on väljas üksinda igav olla, eriti tänase jaheda ilmaga. Niisiis lamab meie suur koer pulksohval ja tukub. Seti on tegelikult väga mõnus koer, kuigi algul tundus, et ta on lootusetu ja õppimisvõmetu ning pakatab niisugusest energiast, millest meie jõud lihtsalt üle ei käi. Tõsi ta on, et iiri setterid saavad arunatukese pähe aeglasemalt kui teised koeratõud, aga kui see lõpuks käes on, siis on tegu väga sõbraliku, armsa ja rõõmsa loomaga.
Ja mida me siis teeme suvepuhkuse ajal? Molutame kodus loomulikult. Kodus on hea molutada tegelikult, eriti siis, kui ma saan asjadel silma peal hoida ja tagada, et siin väga suureks seapesaks ei muutuks. Siis on vaja teha natuke remonttöid, kui vähegi raha jätkub ja selle nimel pongestab abikaasa lisatöid teha. Ja kui aega üle jääb, saab kuulata linnulaulu, imetleda aias lilli ja süüa tervislikku suvist toitu kõikvõimalike ürtide, salatite ja köögiviljade näol. Esimesed värsked kartulid on ära proovitud, olid ikka head küll! Varsti saab minna seenele, seegi on üks suvistest rõõmudest, mille üle küll meie peres ainult mina headmeelt tunnen. Teised millegipärast ei armasta metsas lonkida ja vahetpidamata küürutada. Noh, mina ei lase end teiste norgus ninadest muidugi heidutada ja lasen end suvel üha uuesti seenemetsa sõidutada.
Eestimaa üürike suvi on imeilus, ei vahetaks seda millegi vastu (masendavad talvekuud annaksin kohe ära, kui keegi sooviks).
Ja nüüd pannkooke küpsetama!
Kudzu
3 kommentaari:
Aaa... ma nägin Prangli saarel üht intelligentset ja marurahulikku iiri setterit. Mõtlesin, et kumb on nüüd õigem tõuesindaja, kas see halli habemega väärikas vana emane, või ülekeevast eufooriast kogu aeg harali varvastega Seti. Ah et siis lihtsalt vanuses on küsimus... ;)
Prangli saarel oli üldse palju suuri koeri.
Olen sellest Prangli saare koerast kuulnud, isegi pilte näinud. Maailm on teatavasti tilluke!
Jah, maailm on tilluke, veel tillem Prangli saar on aga selle koera järeltulijaid üsna täis.
Postita kommentaar