Valge lumi ...

sajab mustale maale ja kokku moodustub pori. Pori on märk sellest, et talv läheneb tavapärasel moel ja et on pime aeg, mil tuleb põletada rohkelt küünlaid ja panna toas tuled põlema juba kesk päeva, ehk siis kardinaid polegi erilist mõtet avada. Teisalt on hämarus ja pimedus turvaline, kerid end kuhugi kerra ja magad, magad, magad. Unevõlg on nii suur, et selle likvideerimiseks kulub aastaid, aga võib-olla ka aastakümneid. Seepärast ongi praegu hea end ümbritseda ilusate värviliste asjadega, mis annavad oma soojusest osa ära ja porine maailm muutub natukene rõõmsamaks ja mõnusamaks.

Kiire on, kuid hea uudisena on lootust oma koormat natukene kergendada ja lõpetada vabatahtlik töö, mille tegemiseks mul ausalt öeldes ei ole mingit ressurssi. Siis jääb mul aega kirjutada valmis lõputöö teoreetiline osa ja viia läbi uurimus nii, et ma iga jumala kord ei peaks mõtlema, et näed, selle või tolle asja ma jälle olen unustanud. Inimese aju ei suuda korraga tegeleda miljoni probleemiga, kuigi kusagil aju sügavikes on vastused ja lahendused olemas. Samas on aegade jooksul pähe ladestunud märkimisväärne kogus informatsiooni ning selle kultuurikihi alt vajalik teave üles leida on kohati päris keeruline. Praegusel perioodil ei tahakski mõelda - tahaks pigem midagi teha, midagi, mis oleks ilus ja turvaline ühtaegu. Nt kududa. Jätkan kinnastega, plaanis on piigadele ka käpikud nikerdada, lõngki vastavalt MM-i soovile ostetud ja nüüd polegi muud kui tööle pihta anda. Kui vähegi jaksu on ja unepoisid lubavad.

Ülehomme saab kaks ainet jälle kaelast ära. Siis lõpeb ka iganädalane pealinnasõitude maraton ning edaspidi keeldun ma viisakalt igasugustest loengutest, mida peetakse vahenädalatel. Bussis ja rongis magada on jah tõesti tore, aga mul kuluks see aeg ka kusagil mujal ära. Rahast ärgem siinkohal mitte rääkigemgi - neli korda kuus sõita 300.- kord, siis saame summa, mis on samas suurusjärgus minu stipiga. Aga kui mõelda, et süüa oleks ka vahel natuke vaja ja linnatransport samuti maksab, siis minu sissetulekud kuluvadki kõik kooliskäimisele. Üsna huvitav on mõelda, et uuest aastast on minu sissetulekud veelgi väiksemad ja kuidas ma siis jätkan? Aga noh, mis siin ikka ette muretseda. Andis Jumal kooli, annab ka raha kooliskäimiseks. Kui ei anna, siis tuleb pea tööle panna ja üritada endale lisaraha teenida. Esimene võimalus selleks avaneb detsembris - kahjuks küll jällegi pealinnas, aga olgem ausad - võrgustiku laiendamise huvides tuleb igast asjast kinni haarata.

Kudzu