suurt juhti ja õpetajat. Mitte mingil juhul ei saa. Hetkel, kus ma pean hakkama esitama majandusaasta aruannet, olen sattunud sellisesse seisundisse, et ma ei saa öösel magada, ma ei suuda keskenduda, pidevalt nutan, ei jaksa olla ema oma lastele. Tahaksin lihtsalt lõpetada selle valusa elamise, kuna iga järgnev päev on teisest õudsam. Kui ärkad üles ja kohe on hirm, kohe on segadus, kohe on ärevus, siis oleks parem üldse mitte ärgata.
Kuna selle aastaga olen ma andnud endast ära kõik, mis mul anda oli ja seda paraku kõikjale mujale, kui oma perekonnale, siis nüüd olen ma täiesti tühi ja täiesti katki. Nii katki ma polegi vist olnud. Ja puhkust mulle ette nähtud ei ole, sest tänasest on lapsed kodus ja ma pean nendega tegelema. Keetma süüa, koristama, leiutama lõbustavaid tegevusi. Minu "õnneks" on ka ilm vilets, seega ei saa me minna välja jalutama, et sisustada aega õhtuni, kus abikaasal tööpäev lõpeb ja ta võtab lastega tegelemise üle, et mina saaksin hakata süüa tegema, pesu pesema jne.
Siis helistab äi, kelle ainus mure on elektri vedamine meie maamajakesse, kus pole küll veel põrandaid ja ülemisi otsaseinu. Hei, äiapapa, su lapselapsed jäävad varsti emata! Mis kuradi tähtsust on mingil elektril? Veel mingitel kohustustel ehitada? Koristada? Kas meil on veel vähe kohustusi? Tule taevas appi, tahaksin ma kisendada. Aga taevas on kurt, ta ei kuule minu karjumist. Appi ei tule kedagi. Ise peame kuidagi hakkama saama. Küsimus ei ole tegelikult enam hakkamasaamises. Küsimus on lihtlabaselt ellujäämises. Aga nii peeneid nüansse minu äi ei hakkagi mõistma. Eks ta siis lihtsalt peab meid laiskadeks ja lollideks, et me oma eluga hakkama ei saa. Ja võimalik, et tal on õigus.
Kudzu
PS Edaspidi hakkan FIE-ks. Vähemalt ei kohtle riik mind nagu potsentsiaalset kurjategijat, ma ei pea esitama tegevusaruandeid ja majandusaasta aruandeid ja igal kevadel sellega oma niigi katkisi ja pingul närve rikkuma.
5 kommentaari:
Jaanipäeva sel aastal minul ei tule. Mina istun ja pusin oma aruannet. Ja kui see on tehtud, siis ma tõmban totaalselt kõik juhtmed välja, panen kinni telefonid ja kui see ka aita, siis vahetan elukohta. Enne järgmist suve olen ma Sajusaartel ja palun ärge mitte kusagil minuga rohkem arvestage! Mind lihtsalt EI OLE OLEMAS!
Ja lisan veel, et tänu abikaasa ja tema raamatupidaja pimesi usaldamisele on mul tegemata ka eelmise aasta aruanne. Miks ma ometi küll ei õpi, et MITTE KURADI KEDAGI MITTE MINGITEL TINGIMUSTEL EI TOHI USALDADA.
Elu on kuidagi väga nukker, kui ei saa inimesi usaldada. Tulin nuttes läbi linna kodupoole. Tänaval nutmine on mul selline vana armas asi, millest ma lootsin aastaid tagasi pääseda. Aga ei. Noh, õnneks sadas ja inimesi ei liikunud, võisin vabalt nutta.
Niiiii! Vajad ilmselgelt natuke abi. Anna andeks! Mind on aidanud väga väikse raha eest Ülle Karo. ylle@centavo.ee on tema mailiaadress. Kui leiad jaksu, kirjuta talle (ütle, et Kai soovitas, et käive mioimaalne ja ehk saab aidata. Kui ei jõua 30. juuni, siis ehk natuke hiljem ja saab tehtud ja eelmine aasta, kui vaja.
Tegevusaruanne on tegelikult vabas vormis tekst, mis võtab eelmise aasta tegevuse kokku - osalemine selles ja selles projektis, teenuse osutamine jne. Väike pilk tulevikku - kas juhatuse liikme hinnangul on tegu jätkusuutliku organisatsiooniga. See on ok, sellega saad kindlasti hakkama, kui astud üle sõnast aruanne - see võib tunduda millegi suure ja tähtsana, aga tegelikult ei loe seda tõenäoliselt mitte iial mitte keegi peale Su enda.... Kalli-kalli!!
Raamatupidaja ei suvatsenud end kurssi viia sellega, kuidas tuleb MTÜ-le aruannet teha, vaid andis mulle "lihtsa" ülesande kodus vajalikud lahtrid Excelis täita, kuna ka tema jaoks tundus asi väga tühine (ja uskuge, tal oli selleks piisavalt aega). Minu jaoks on ka paljud asjad tühised, mida ma valdan. Samas katsun meeles pidada, et teiste jaoks võib olla minu jaoks tühine väga keeruline ja arusaamatu.
Aga ei ole midagi. Ostame oma pere rahade eest raamatupidamisaruande paketi MTÜ-dele - ma loodan, et mu lapsed andestavad mulle selle 300 kroonise kulu, mille võrra ma neile vähem saan kulutada - ja mis kompenseerib neid päevi, kui ma nuttes pimedas toas teki all laman ja nendega ei suuda rääkida?
Mai tea, mulle jäi aastavahetuse kandis mulje, et fiendus eestis lõpetatakse üldse ära - muidu fie aruandlus oli lihtne küll. Ja mina lasin ennast maksuameti poolt fiede hulgast välja arvata, niikuinii mul praegu märkimisväärsel hulgal tööd ei ole. Aga ju ma siis sain valesti aru.
Postita kommentaar