teisipäev, 27. jaanuar 2009

Jack imedemaal...

on üks Jaapani multikas, mida ma lapsena kinos vaatamas käisin koos teiste meie maja lastega. Meid oli umbes kümmekond last, osad minust natuke suuremad ja osad natuke väiksemad, aga üldiselt moodustasime me kokku kena kamba. Ja minu õde oli selle kamba liider. Mulle tundub, et tema ostiski piletid (piletite järel tuli ju sabas seista õndsal vene aal) ja korraldas kinoskäigu. Aru ma paljust ei saanud, kuna eestikeelset teksti alt lugeda veel ei osanud, aga meelde jäi, et oli põnev, et seal oli üks poiss, ja üks imelik klaveri moodi pill ja kole nõiamoor ja imeilus printsess. Pärast kinoskäimist mängiti õues filmi mitmeid korda läbi, mäletan, et muusse rollima tookord ei kõlvanud, kui et pidin Jack'ina andma musi imekaunile printsesile st minu õele, ja temaga koos siis kibekähku maja tagant maja ette põgenema.
No ja eks siis selle vanadusega kaasneva nostalgiaga tekkis suur igatsus lapsepõlvefilmiga kohtuda. Otsisime netiavarustest ja leidsimegi YouTube'ist üles ning vaatasime koos põnnidega filmi. Oligi täpselt nii tore nagu ma mäletasin! Printsess oli imeilus, hiiglane hirmus, nõid vastik ja Jack vapper. Ja lõpp oli ka õnnelik, no mida veel tahta! Muusika meeldis mulle ka, tegu oli 70-ndate popmuusikaga, mis praegu mulle just eriti hästi peale läheb. Sain korralikult nostalgitseda, lapsed nägid, et ka nende ema lapsepõlves leidus toredaid asju ja mu abikaasa sai uudistada filmi, mille vaatamiseks ta omal ajal oli liiga väike.
Siis vaatasime veel animet "Meremaa lood", kuna mina olen Meremaa lugude austaja, eestikeeles ilmunuid mitu korda lugenud, kavas on osta endale ka venekeelne suur kogumik, kus ilmselt on rohkem sees, kui eesti keeles välja antud (Ursula k Le Guin on raamatute autor). Mis teha, laps minus nurub lugusid kangelastest ja võluritest, nii ma siis loen hea meelega täisksvanute muinasjutte. Need, mis väga tehnoks lähevad, eriti ei meeldi, mind huvitavad rohkem sellised keskaegset nuhvti lood. Kui eelmine elu on olemas, siis ma elasin kindlasti keskajal nt narrina või kepsaka mungana, ja siis muidugi revolutsiooniaegsel Venemaal, kus ma kindlasti tegutsesin naisrevolutsionäärina. Aga jah, Meremaa lood olid natuke koledad ja MM ei tahtnud neid vaadata, temale meeldis Jack'i film tunduvalt rohkem - mis on arusaadav tema vanust arvestades.
Täna käis meie Simba pügalas, kuna ta oli pulstis - ei lase end peale minu kellelgi kammida, aga kuna mind teatavasti ei ole aeg-ajalt, siis ongi kass käest ära. Üritasin ka Seti karvastikku harida, mis on samuti hooletusse jäänud. Nii hea on kodus olla ja teada, et ma saan lõpuks innuga pühenduda laste ja loomade kasvatamisele!
Tervitades
Kudzu

Kommentaare ei ole: