Alleaa!!!!

Esimene semester lõpetatud, viimase eksamihinde sain täna teada. Sain kokku neli A-d, kaks B-d ja kaks mittehindelist arvestust, seega võib tulemustega rahule jääda, kokku vist umbes 24 AP-d. Aga närvitsemist oli ikka kõvasti, sest osad eksamid olid hullemad kui ma arvasin. Kui valikvastustega testis ikka seoseid luua ei oska, siis ei saa küsimustele vastata, rääkimata sellest, et ka peale testi täitmist ei ole kindlust, kas ikka vastasid õigesti - pole konspektis õiget vastust ju. Vanasti sai tehtud valikvastustega teste ikka nii, et tundsid ära õige või välistasid valed variandid, aga nüüd on õppejõud hoopis kavalamad.

Ise olen ma rahul, väga rahul. Eriti ainega "Tunnetus ja käitumine", mille eest Tartus sain ühe oma kahest ainsamast kolmest (seal oli pealkiri natuke teine, aga sisu sama). Tookord tundus seegi suursaavutusena, sest väga paljud kukkusid ka läbi. Sel katsel õnnestus teha eksam "B"-le, mis on superhea tulemus minu eksamiaegset konditsiooni arvestades (värskelt haigestunud ja praktiliselt nädal otsa magamata) ja ka sellele mõeldes, milliseid küsimusi esitati.

Muidugi ma üritan õppida, ei ole see pea nii hea kui varem, kuid nagu väidavad teadusuuringud, säilitab aju oma platilisuse kõrge eani ja üks nipp siin ongi ajutreening. Võib lahendada ka sudokusid ja nuputamisülesandeid, mina valisin sedakorda natuke raskema tee.

Uuest semestrist algavad mul põnevad ained nagu anatoomia, füsioloogia ning tervishoid ja esmaabi. Vat kui ma need ained ka läbin, siis ma püstitan endale siia koduaeda ühe tillukese ausamba. Need ju puha päheõppimise ained, eriti anatoomia ja füsioloogia. Pärast on mul aju nii treenitud, et võin suisa raskusi mõttejõul tõstma hakata!

Unustagem kurbtus ja pahameel, nüüd on aeg pidutsemiseks! Ma kavatsen täna igatahes vahuveini avada ja natuke lõõgastuda, aga mitte väga palju, kuna homme kell 12.00 alustan oma praktikaga.

tervitades

Kudzu

PS Poisid panid säästud kokku ja ostsid omale rollu (st rolleri). Algul ühe, ja siis vahetasid selle väiksema vastu. Kuna keegi olevat ähvardanud meie armsa rollu ää varastada, siis seisab see bensiinihaisune jõletis meie koridoris, kus juba ennegi ruumi polnud - aga no mis ma teen siis, meil pole kuuril ju lukku ukse ees (maainimeste värk, teate küll, luud ukse taga, kui pererahvast pole kodus jne). Aga käima on nad oma riistapuu putitanud ja ise on nii õnnelikud, et mul on ka kohe hea neid vaadata. Mõtle kui vähe ikka inimesed õnneks vajavad!