jaa, üksildus on nakkav. Hoidke oma sõpru ja ärge laske neil uppuda üksilduse sohu, kuna üksildased inimesed ei ole suutelised ise sõprust otsima ja suhteid looma-säilitama.
Ma mäletan I kursusest TÜ-s, kuidas ma sundisin end loengutes osalema, sest ma tundsin end väga üksildasena sel perioodil ja koolis jäi mulje, et inimesed põgenevad minu eest. Ja peale iga loengut tundsin end veel üksildasemana. Et see on tõesti nagu surnud ring. Ja ega ma ei imesta ka - kui inimesel ei lähe just kõige paremini, siis on tema hoiak ja suhtumine maailma ja teistesse inimestesse negatiivne ning paraku hoiduvad inimesed niisugusest suhtest kaugemale. Nt kui kellelgi on hea uudis ja teine võtab selle vastu vingus näo ja ebameeldiva kommentaariga, vaevalt, et teist korda miskit toredat enam rääkida tahetakse. Ikka vingutakse kaasa ja tekitatakse maailma negatiivsust juurde. Ja üksildust.
Homme sõidan Tallinna loovuse päevale. See on tore konverents, kus lisaks ettekannetele antasse ka süüa ja juua, mistõttu tuleb kindlasti kohale minna. Tegelikult on mul veel paar asja ajada nagu nt ISIC-kaardi pikendamine ja sõbra külastamine, mistõttu ma hiilin poole konverentsi pealt minema, aga noh, mis teha, sõprus ja vastastikune toetus kaalub üles teadlaste targutused iga kell!
Kudzu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar