on aega teha kokkuvõtteid, sm unetud. Kell on parasjagu natuke üle südaöö ja on saabunud selle aasta viimane ööpäev. Telekas näidatakse pidevalt shampusereklaame ja klaaside kõlistamist, mille peale jääb ainult kadedusega nentida, et kusagil (telekraanil nt) leidub ka õnnelikke inimesi.
Mida tarka öelda möödunud aasta kohta? Kõige paremini vist sobiks "öakk"! Hea, et mööda sai, sest iga aastakene, mis elu lõpu poole tiksub, on ainult õnn ja rõõm. Kindlasti on minu elus on olnud umbes sama rõvedaid aastaid. Rõvedamaid ilmselt mitte, sest kuidas ikka eristada üht õudust teisest. Siinkohal karjataks kindlasti mõni lahke inimene, et mida sa virised, sul on kõik lähedased elus, lapsed terved ja toredad, maja on ja auto sai ka päris enda omaks, lisaks veel käid ülikoolis - mis sul häda on! Selle peale ma vastan, et hädade monopol pole kindlasti mitte minu käes. Ja mis viga, ei oska öelda. Võib-olla olen ma häirunud psüühikaga inimene, võib-olla natuke kunstnik peast, ei tea, ei tea. Aga kuradi raske on olnud ja pole näha, et kergemaks läheks. Vaat nii!
Kool on pakkunud kõige paremaid ja kõige halvemaid elamusi. See on selge nagu seebivesi. Lugedes täna oma meilist, et meil kavatsetakse teisipäeva õhtul kell 18.30 teha eksam, kusjuures mina olen selleks õhtuks tellinud oma mehe Tallinna, et panna üles tööd Kujundiloo eksamiks (ja neid töid on piisaval hulgal, et selleks kuluks oma kolm tundi), tekkis täielik ahastus. Kummast eksamist ma loobun? Kujudiloost või psühhodraamast? Sest mõlema jaoks mul jaksu ei ole. Saatsin oma kiunatuse küll juba ära, aga kui noored on kõik nõus, siis pole muud kui saada üks MI (ehk mitteilmunud).
Sel aastal sain juurde ühe hea sõbra, ja ütleme siis nii, et ta tuli tekkinud tühiku asemele. Asjad liiguvad, suhted arenevad, algavad ja lõppevad, see on nagu asjad ikka siin maailmas, et miski tekib ja miski kaob.
Mul on tunne nagu keksumängijal, kes iga hüppe juures asfaldile põlvili kukub ja ometigi idioodi järjekindlusega end uuesti püsti ajab ja edasi hüppab. Loodame, et järgmine hüpe tuleb otse pea peale, siis vähemalt on lootust, et saab mõneks ajaks kenasse valgesse palatisse toredate lahkete arstide manu ja igapäevamuredest priiks. Ausalt öeldes ei ole jaksu pidevalt midagi tõestada, pidevalt kusagilt alustada ja üleüldse. Tahaks pensile ja soojale maale palmi alla nagu lubas juba sm Jörpa tänavu suvel. Praeguse seisuga tundub ta oma kodus küll edasi elavat, aga ega siis hea plaani teostamine võtabki alati kauem aega.
Ja mis siin muud kui head vana aasta lõppu! Uus tuleb kindlalt sama hull, aga pole ka välistatud, et hullem. Jäägem siiski optimisteks, sm unetud, eksole!
Kudzu
11 kommentaari:
Erakordselt labiilne aasta oli.
Mis kellaks on paslik ilmuda seda närvilist aastat lõpetama? Ja millised aksessuaarid on mõistlik kaasa vedada? Mina olen kolmekesi (mina ja mu kaks last).
kolm asja - söö vitamiine, palveta ja kanna üll kotiriiet. Kui see ei aita, oled vähemalt üritanud.
Aga kuna Tiiger Härga ei salli, ongi sobilik käesolev aasta kirudes ära saata. Nii kirjutatakse internetis ja küllap nemad juba teavad.
Head vana aasta lõppu!
Kui süda soe ja mõtted head
siis küllap aasta tuleb hea.
Pidule võib koguneda nii umbes kellu viiest. Soojad sokid soovitan kaasa võtta, meil on põrandada külmad. Juhuks, kui soovite ööbima jääda, siis võib kaasa haarata ka mõne teki vms, mul on siin hullar ja ma ei tea, kus mu varud on. Ühesõnaga - kohtume peagi, et vana aasta koos tagumikuga üle õla visata!
Minu lapsed ei taha tulla... Ma ei tea, mis ma teen. Üksi neid siia maha jätta oleks ka imelik... Aga tagumiku viskamine on üliväga ahvatlev. No kui ma tulen, siis ööseks sel puhul ei jää.
Ikka oleks ju tore, kui Sa saaksid tulla!
Ja meil saab vaadata telkut, tuhendied multikaid pluss on olemas ka arvutikasutamise võimalus, mis peaks tänapäeva lastele ju väga meeldima. Süüakse-juuakse ja tehakse nalja ka,nii et ei tohiks igav hakata!
Jõudsime kokkuleppele, et poiss jääb siia, tal sõpradega juba kokku lepitud. Mina tulen Laglega. Aga tagumiku viskamise järgi ennustamisest ma ei loobu!
Muidu poleks probleemi, poiss saab ise endaga väga hästi hakkama, aga ma kardan täiesti silmakirjalikult, et teised (mu ema nt.)hakkavad õiendama, et kuidas ma ikka vanaaastaõhtul jätan lapse üksi... Mis sest, et ta ise tahab maha jääda.
jep, kohtume hullaris kell viis!
Ilusat lõppu meiegi poolt,ehk uuel aastal ikka kohtume!!!
Meelolukat pidu! Ja olgu uus ikka hea, eks ju :)
Postita kommentaar