minu poisid on küll täiesti lootusetud. Üks neist on lohakas nagu vana lohe, kes endale sodist pesa on ehitanud ja seal mõnusalt põõnab. Teine on armuvalu tõttu kaotanud igasuguse huvi koolitükkide vastu, ja olgem ausad, ega tal ennegi pole miskit huvi olnud. Tänu aastatepikkusele tööle (loe: viis aastat kestnud igapäevasele õppimisele) see laps üldse põhikooli lõpetas. Praktiliselt igal nädalal helistab või meilib keegi koolist, et ühes aines on hinded halvad ja teises aines on halvad ja tuleb ikka hakata sügisest uut kooli otsima. Mina enam ei suuda. No miks ei võiks elu olla nagu vanadel aegadel, kus noored kuked saadeti vibu laskma ja sõjandust harjutama ja neist ei saanudki muud kui sõjamehed, kes üksteist vastastikku maha nottisid. Praegu sunnime inimesi tarkust pähe ajama, aga kui see ikka kinni ei jää peakolusse või on muud elulisemad huvid nagu roller ja tüdrukud, siis mis sa teed ära? Mitte midagi ei ole teha.
Mul ei ole halvad pojad - no selles mõttes, et on ikka raskemaid juhtumeid. Aga ma ütlen ausalt, mind see, et kellegi teisel on hullem, antud olukorras üldse ei huvita. Teised on teised ja mina olen mina, eksju. Ja need on meie lapsed, kes ei saa oma elu normaalselt alustatud, kellel pole mingeid erilisi vaimuandeid ja huvisid, kes lihtsalt elavad oma elukest, ilma et neid väga huvitaks, mis ümberringi toimub. Mina vastutan oma laste käekäigu eest elu lõpuni ja nii kurb on teada, et ma ei ole oma rolliga eriti hästi toime tulnud. Isegi kui ma olen püüdnud seda teha. Eks nad vastutavad oma elu eest ikka ise ka, aga sellegipoolest olen ma väsinud neist iganädalastest üllatustest. Tahaksin rahu ja vaikust. Üksinda mere ääres istuda. Maalida midagi. Ei taha olla maailma keskel siin mäsu sees.
Kudzu
7 kommentaari:
Minu arvates Sa veel n6nna noor... aga mere 22rde, civilisaciooni hullustest eemale soov on t2iesti tuttav tunne. Oleme kyll vinge mereriik, aga enamus inimesi peab oma saareta elama... (mh saar=t2ideviidavad unistused ning teostatavad pyydlused)
Ning toalillede jagamisest-vahetamisest olen huvitet. Sulle vastu paqx erin. viirpelargoone, "vana" kallat, dendroobiumimugulaid erinevates unestaadiumides, cymbiidiumid l2hevad jagamisele, siis helme-, leht-, j6ulu- ning n2sakaktust & mitte ainult. Oleneb muidugi, mis Sul olemas on ning millised Sinu juures kasvavad & ylce.
Mul on kah kodus m6ned sodipesa-lohed. Vahepeal nad karjuvad yxteise peale, et korista see-&-see asi 2ra, e pada s6imab katelt... aga Mina pean ju ka siin elama... v6i endale uue, sodivaba maja ehitama. k2esoloev kommentaar ei valgusta, rahusta ega pa lahendusi:)
Viimane lause: ... ega paq lahendusi. Sorri, et siin l2bustan:/
Kaktusi on mul suhteliselt vähe, kuna on tekkinud ruumipõud. Mul on üks idee teha klaasist riiulid voodijalutsisse, kuhu saab panna mingeid taimi, vaatan, kas saab sellest asja millalgi.
Ja ma unustasin täiesti Morgie saadetud kotid. Teisipäeval võtan kaasa, kui vähegi suudan oma vanas peakolus mõnd mõtet kinni hoida.
kle teema poisid ja üldhariduskool on igivana vastuolu. mina ka ei tea sellele lahendust, kuigi nigu justkui õpin vastavat ala. a muide, peadoogika õppejõud ka ei tea. oletatakse, et meestele on koolis vähe väljakutseid ja palju piiranguid ja testosterooniga ei pidanud see sobima. ainult et mida mina kui teismelise testosterooni ema peaksin sellega peale hakkama?
Testosterooni vastu aitavad n2lg, kylm & kohutav vaesus. Siis qlub kogu energia elluj22misele. Kontrollitud, aga igayhele ei sobi.
Postita kommentaar