Ingel, Ingel...

see oli väga hea etendus http://vatteater.tna.ee/index.php?nodeID=81. Esiteks muidugi olid väärt näitlejad (Katariina Lauk ja Marko Matvere), ja no eriti Marko Matvere, kes mängis sellist tavalist meesinimest meie kõrvalt koos kõigi neile omaste pisikeste veidrustega. Olles samal ajal armastav, inimlik ja soe - ja suutmatu oma tundeid sõnades väljendada. Tuleb tuttav ette, kas pole? Tekst oli väga hea, ja minu jaoks mitte eriti naljakas, vaid pigem traagiline (naer läbi pisarate), sest minu jaoks on ilusad ja inimlikud tunded/suhted sageli kurvad. Mulle meeldis enam-vähem ka lavakujundus, kuigi see ei tundunud väga originaalsena. Aga ega siis lavakujundus ei peagi domineerima näidendi üle, ma arvan, pigem ikka toetama, nii et ses mõttes oli OK.

Etendus puudutas mind päris sügavalt ja pani mõtlema oma vangla, oma piiride üle. Et kui ma kohtusin kunagi nii umbes 14 aastat tagasi oma praeguse abikaasaga, siis minu elu oli vangla, oli piinlemine, ja võimetus välja pääseda tekistas viha, raevu ja masendust. Ma tõsimeeli palusin A-l mind välja päästa ning minema viia, olles valmis tegema absoluutselt kõike. Ja kui tema, noor inimene, ei suutnud piisavalt kiiresti organiseerida minu päästmist, siis viskasin ma ta kõrvale, sest uus maailm vajas uusi inimesi, eksju! Lõpuks muidugi päästsin ma ise ennast oma vanglast ja näedsa, kokkuvõttes saab meil varsti ka 10 aastat koos elatud. Happy end on ka teinekord ikka võimalik.

Teine hetk, kus ma olen tundnud vangidele mõistetavat piina ja valu ja viha, oli 4,5 aastat lastega kodus olemist. Andestagu mulle siinkohal kõik need, kes mõtlevad teisiti ja kes ei ole sellised puudulikud naisinimesed. Ma lihtsalt ei suutnud olla lõputult ainult ema, kõndiv tiss, magamata, kasimata, väsinud ja isolatsioonis. Ma olen kohe hulga parem inimene, kui saan käia teatris ja tantsuetendustel ja lugeda, magada une täis, käia koolis jne. Minu jaoks aastate kaupa rutiinse töö tegemine ka ei ole võimalik, nii et ma pean ikka sageli oma piire avardama, muidu on halb, vääga halb olla.

Aga nüüd ma kappan hästi kiiresti kooli, sest ma hakkan kohe hiljaks jääma.

Tervitades

Kudzu