Body Lounge

http://www.epifanio.eu/nr6/est/etendus.html

Just niimoodi see toimuski, aga räägin siis algusest peale.

Kui ma käisin tantsuetendusel, siis haarasin sealt mingi papre kaasa, kus oli infot Sõltumatu Tantsu Ühenduse http://www.stu.ee/ tegemiste kohta. Ja mulle hakkas silma Body Lounge reklaamtekst, mis jäi mul meeltesse kumisema, kuniks vaatasin veel lisainfot ja fotosid ning tundsin, et vaat niisugusel etendusel tahan mina olla osaline. Kui kujutav kunst on olnud minu elu loomulik osa ja midagi iseenesestmõistetavat, siis tants on minu armastus. Terve elu olen jumaldanud tantsimist, tantsude vaatamist, unistanud balletikoolist ja iluvõimlemisest; ilmselt mäletavad minu klassiõed Carmeni tantsu Riina sünnipäeval või siis minu hüplemisi mööda kodulinna tänavaid peale mõne tantsufilmi vaatamist (ja taustal minu imestus selle üle, kuidas teised ometi saavad jääda rahulikuks, kuidas ometi nende jalad ei hüppa!). Isegi veel 25-aastaselt olin nii innustunud tantsija, et üks tore psühhodraama meetodeid kasutav noorsootöö tegija ütles, et minu keha kasutamatajätmine tantsu eesmärgil oleks patt. Noh, nüüd ma siis olen ülekaaluline paksmagu, kes oma peenikestel koibadel mingeid kergeid hüppeid sooritama enam võimeline pole, on vaid mälestused ja igatsus, lõputu igatsus tantsu järele. Ja igast vähimastki võimalusest haaramine, et saaks kasvõi natukenegi panna end liikuma.

Nojah, imede ime oli hoopis, et kallis abikaasa oli valmis minuga koos tulema. Ilmselt ei teadnud ta päris täpselt, mis toimuma hakkab, igatahes väga vapralt ostis ta kaks piletit, panime oma vaimu valmis, jätsime põnnid vanema poisi hoolde ning eile siis oligi etendus. See oli ikka väga erakordne tajuda maailma ainult kuulmise ja puudutuste teel. Sa ei tea, ei saa kunagi teada, kellega tantsisid, kelle käed olid need, millega oli tore koos liikuda ja kelle käed olid võõrad ja igavad, sest ei tahtnud mängida. Kes oli see "koer", kes mind jalast näksata üritas, kes tantisjatest andis mulle soolapulga ja topistäie vett. Kes keerutas mind ringi tormilises sõgedas tantsus ja kellega me vaikselt hõljusime maheda muusika saatel. Ma nautisin seda etendust täiega, ausalt! Kaks tundi kadus nii, et ei saanud arugi, ja ma tantsisin, tantsisin ja muudkui tantsisin. Mu abikaasal olid natuke teistsugused kogemused, sest ta ei ole nii liikuv, aga talle meeldis ka väga. Ja siis me koduteel muudkui arutasime, et kas sinuga juhtus ka see või teine asi, kas sina tundsid ka nii, kas sind kallistati, kas sulle tehti jalatallale massaazhi jne jne jne. Üks tüdruk, kes oli külaline nagu minagi, lasi end väga julgelt mulle käte vahele kukkuda, nii et mõneski mõttes on suurem kehamass ka kasulik, aga see selleks. On ju hea teada, et sind usaldatakse ja sa suudad panna inimese end usaldama, kutsuda endaga inimesed tantsule ja koos seigelda läbi pimeduse, sest mina jätsin lõpuni silmad kaetuks. Improviseerida mulle meeldib, ja ma ei tundnud puudust ei ideedest ega liikumissammudest, nii et minu jaoks oli kogu see protsess suur rõõm ja nauding. Ja kahju oli lõpetada, oleksin tahtnud veel ja veel ja veel maailma sel moel kogeda. Nii et kui teil vähegi võimalust on, soovitan osa saada mõnest etendusest, kahetsema te seda otsust ei pea!

Muidu on nii, et abikaasa kimas öösel Stockholmi, mina pidin lapsed hommikul hoidja juurde orgunnima, kasutades selleks taksofirma teenust. Öösel leidsid poisid, et on õige aeg rolluga sõita, mistõttu ka magamaminek nihkus väga hilisele ajale ja ma ei saanu õigel ajal üles, et bussi peale jõuda. Järgnev programm sisaldab tervet päeva ingliskeelse materjali lugemist Labani liikumissüsteemi ideedest arusaamiseks, ja siis tuleks veel teha aiatöid, koristada, pesta pesu, õhtul teha süüa, kantseldada lapsi ja mitte mõelda sellele, et mul on ikka liiga palju kohustusi.

Olgu, asun tööle, aeg jookseb!

Tervitades

Kudzu