kuigi tegelikult juba vaikselt "oijah", sest ma olen kaks õhtut tegelenud kirsikivide eemaldamisega, mis ei ole just selline ajaviide, millega oma aega sisustada, aga olgu. Leidsin toreda retsepti, kuidas valmistada kirsse omas mahlas ja nii ongi minu sahvrike (no mul pole sahvrit tegelikult, on hoopis kelder) täienenud 9 liitri kirsikestega. Praegu ootab puhastamist veel umbes 4 liitrit kirsse ja siis on tõesti kõik. Ülejäänud lubas ära korjata Morgie ja ma väga loodan, et just nii lähebki.
Kuid see pole veel kõik. Vaikselt hakkavad valmima ka punased sõstrad ja mustad sõstrad ja tikrid. Sügisel ootab ees õunauputus. Jah, ei ole kerge olla aiapidaja, kuid samas on hea ja kerge keldrist talvel moosi tuua. Eelmisel suvel ma eriti midagi sisse ei teinudki, sel aastal kavatsen hoidistega rohkem mässata. Õnneks ma ma armastan kokkamist ja tänapäeval on kõike saada - nii maitseaineid, köögivilju kui purke, ja inspiratsiooniks olen endale väikese kokaraamatute kogu ka soetanud.
Ega nüüd muud olegi, kui tuleb aga õhtu kätte. Olen väsind nagu vana ront, kuigi pole suurt midagi muud peale kokkamise ja kirsside korjamise teinud. Ujumas käisime kohalikus kanalis, kus ei olnud inimesi, sest ilm pole päikseline. Samas oli vesi väga soe ja mõnus meie kõigi meelest, kui MM välja arvata. Tema vigises, et on külm, paha ja üldse oli kõik halvasti. Siis läks vingutuju üle ja sõitsike rõõmsasti vanemale poisile kirsse viima ning poodi jäätist ostma. Sest suvel on vaja jäätist süüa, paistab siis päike või mitte.
Ja nüüd ma lähen ründan järgmist kirsihunnikut!
Kudzu
PS Katsetasin esimest korda elu krokiid ja väga meeldis. Omal ajal ma ainult joonistasin ja joonistasin, kahju, et selleks eriti enam aega ega ka energiat pole, aga küll see aeg ja energia ka kusagilt tulema peab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar