huikab pisike Ingel mulle hommikuti kõrva. Meie noorim pereliige pakatab sellisest energiast, et kui Eesti Energia seda kuidagi kasutada saaks, siis poleks vaja elektri hinda niipeagi tõsta. Täna tassis lapsuke mulle kleidi voodisse ja nõudis, et ma üles tõuseks, kuna on päev ja vaja toimetama hakata. Hetkel on ta küll isaga poes, sest mina olen teatavasti hommikuse unega ja isegi mitu tundi peale ärkamist magab organism rõõmsalt edasi. Ehk teisisõnu - vajan pisukest iseolemise aega, et end päevaks vormi ajada.
Muidu me elame siin vaikset nohikute elu. Abikaasa teeb tööd ja meie teised üritame kuidagi oma aega sisustada. Et rannailmad on otsakorral, siis tuleb leida muid tegevusi. Mina alustasin selle suve esimest käsitööprojekti, milleks on uus heegeldatud märss. Ema tehtud vana kott on juba nii päevinäinud, et vajab pensionile jäämist. Koti heegeldan linase-puuvillase segust, mis on pärit Venemaa avarustest. Samas tuleb tunnistada, et ega väga palju aega millekski ei jää. Pärastlõunaks olen nii väsinud, et kolmetunnised uinakud on täiesti möödapääsmatud. Kui päeval ei maga, siis öösel ei tule üldse und, ilmselt üleväsimusest. Püüan end ka füüsiliselt natuke vormi ajada mõnede toredate kõhulihaste harjutuste abil, teate küll - toetudes varvastele ja küünarvartele, tuleb vähemalt minut oma keret põrandast kõrgemal hoida, seejärel kiire keeramine algul ühele küljele, toeks vaid üks käsi ja jalalabad, siis teisele küljele sama nipp. Ja muidugi ujumine on ka sportimine, sest vesi on jätkuvalt soe. Eilegi sulistasime kanalis, mis siis, et MM algul keeldus vette minemast ja leiutas palju uusi huvitavaid eitusi iga asja kohta, mida ma püüdsin välja käia. Kellelt küll selline negativism päritud on?
Nonii, võsukene koos issiga on poest tagasi. Blogimispaus on lõppenud.
Kudzu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar