loomulikult pidin ma täna külastama seemnepoodi ja endale sealt hunniku värvilisi pakendeid koju tarima sh füüsalit, üht laugulist, erinevaid basiilikuid, tilli, salateid, sidrunheina, lavendlit, peterselli, saialille, tüümiani ning kaks segupakki: soolamiseks mõeldud maitsetaimedega ja mägiaiakese maitsetaimedega. Pluss naljakas punane kõrvits. Ma tahaksin veel pudelkõrvitsat, lehtpeeti, herneid, ube ja kõikvõimalikke maitsetaimi ning värvilisi porgandeid. Kavatsen rajada alumise korruse valgesse tuppa seemnekasvatusala ja natuke ühtteist ette istutada. Mingeid taimi saab muidugi osta ka turult, kui nad on juba ette kasvatatud nt suvikõrvitsat ja osasid maitsetaimi. Tegelikult mul juba ongi aknalaual pisike kasvandus, aga noh, kui juba asi ette võtta, siis suurejooneliselt (järsku mul tekib muidu liiga palju vaba aega).
Avastasin enda rõõmuks, et karulauk pole välja läinud, vaid täiesti eksisteerib aias, erinevalt longus laugust, mis igal aastal kaduma kipub. Eks ma katsetan uuesti. Sel kevadel nuian oma mehelt, et ta teeks mulle kastipeenrad (eile ma joonistasin talle, kuidas need välja näevad, lisades sinna ka paar inimest, abikaasa ainult naeris seda pilti vaadates, no ma ei tea, see polnud ju üldse nii naljakas!), kuhu ei tiku umbrohi elutsema ja kus saab aretada erinevaid värvikooslusi. Umbrohuvabad peenrad on iga aiandushuvilise unistus, ja igal juhul tasuvad kastid katsetamist, sest nad näevad ka tunduvalt ilusamad välja, kui meie tavalised peenrad, mis kipuvad umbrohustuma ning madalaks vajuma. Kapsast, peeti ja kaalikat ma kasvatada ei oska ja seepärast enam ei üritagi. Samas maitsetaimed ja ravimtaimed peaksid ka minusugusele hobiaednikule olema jõukohased.
Kolmandik aeda on mul nüüd puhtaks roogitud. Eile päeval toimetasin ka usinalt aias, selleks hetkeks, kui lapsed koju jõudsid, olin just tuppa roomanud. MM puhkes seepeale nutma, et tema tahab koos minuga rehitseda, ja ei jäänudki muud üle, kui endale jope selga ajada ning natuke veel toimetada. Hiljem vedas Inglike liivakastist liiva välja ja MM ehitas telliskividest endale majakest, niie et me saime mehega rehad enda kätte ja natuke tööd teha veel vahelduseks. Pärast olin nii krogi, et tukkusin diivaninurgas ja lasin mehel süüa vaaritada, sest endal kadus jaks täiesti ära. Magama kebisin juba üsna varakult, kuigi mis seal salata, tunnikese siiski lugesin.
Aianduspoes müüdi magnooliat, mille õied lõhnasid väga hurmavalt. Kahjuks meie kliimas ei taha magnoolia eriti kasvada, kuigi - katsetamist vääriks ta igal juhul. Iseasi, kas ma leiaksin kusagilt veel mingi jupi vaba pinda tema jaoks. Kindlasti ostan ma juurde rodosid mändide alla, sest nad õitsevad kaunilt ja neile paistab ka meie aias meeldivat. Külm pole neid ära võtnud ei sel ega eelmisel talvel, seega võib julgelt nende kogumisega jätkata.
Kudzu otse aiandusrindelt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar