väljas laulavad. Ja mitte ainult ei laula, vaid ka lendavad suurte parvedena ja pistavad möödaminnes nahka talumeeste viljaseemne nagu me eile nägime. Tundub, et tegu oli suur-laukhane parvedega, sellised ilusad paksud ja punaste jalgadega linnud, kes Eestis peaksid olema läbirändajad. Kahju, mida nad tekitavad, on ilmselt päris suur, sest neid oli tõesti väga palju, samas on nad silmale ilusad vaadata ja eks ilu ole ka oluline. Lisaks sõitsime mööda sookurgede paarist, keda ma pole kunagi nii lähedalt silmitseda saanud. Justnimelt sõitsime, sest me käisime eile maal kevadtöödel nagu sai lubatud.
Maal olid majad isegi püsti, suur lumi ei olnud mingit olulist kahju tekitanud, sest eks see lagunemine toimu seal ka ilma lumeta. Kaasas oli vanem poeg, kes pisikestega ringi matkas, samas ajal kui meie mehega kuivanud lehti ja kulu kokku roobitsesime ning lõket tegime. Ausalt öeldes ei õnnestunud tervet platsi puhtaks saada, aga kuna osa hoovi oli veel lume all, siis leidsime, et küll jõuab. Naabripapa, keda MM hoolitsevalt taadiks kutsub, käis meile külauudiseid pajatamas ja oli just nii armas, kui üks taat olla saab. Muidugi oli kohal ka Muki, kes vorstide grillimise ajal iga keharakuga näitas, kui haige on tema käpp - enne vorstide küpsetamist polnud käpavalust haisugi. Muidugi läks meil meel kurvaks ja me andsime talle mõned vorstikesed, mille tulemusena toimus imeline tervenemine! Mnjaa, meil on maal isegi oma koer olemas, mida ta tõestas sportliku naabrinaise peale haukudes ja lõrisedes, tegemata väljagi asjaolust, et naabrinaine on tema vana hea tuttav, kes oskas Mukit isegi nimepidi kutsuda. Aga ju siis Muki arvas, et meie pere vajab eriti kõva kaitset, poolsegased nagu me oleme (ja mis siis sellest, et poolsegased, see-eest on meil alati süüa kaasas, nämm!).
Vapipuu oli samas paigas, talv ei olnud teda kahjustanud. Kallistasime piigadega oma puud kõvasti, et energiat ja jõudu ammutada. Kevadtööde tegemine lausa neelab energiat, kas pole? Eriti kui lükata kõrvale kõik muud tööd, mis toodavad vaikselt, kuid järjekindlalt süümepiinu ja sundmõtteid. Samas aiatööd nuiavad tegemist ja et kevad on peale lennanud eriti suure hooga, siis ei saa neid töid ka edasi lükata. Erinevalt muudest töödest. Ma olen asjade edasilükkamise maailmameister, täiesti vaieldamatult. Jääb üle ainult imestada, et ma üldse midagi valmis saan.
Kevadine Kudzu
2 kommentaari:
Vanarahva mõistatus: kui tulevad, siis ei tule, kui ei tule, siis tulevad? Vihje saab Kudzu jutust.
Kena lugeda, et kevad ikka juba kohal on ja ennast riisuda lubab. Mina olin reede-laupäev-pühapäev vapralt tööl. Nüüd on nälg päikse järele veel suurem.
Rehaga uhjutamine on hea stressimaandaja, nii et ma võin aias ja maal kogu oma stressi ära maandada, kui ainult soovi on. Pakun lahkelt võimalust teistelegi (oma pereliikmete osas ma ei näe erilist entusiasmi kahjuks).
Nii mõnusaks juba läheb, lumikellukesed, märtsikellukesed, krookused ja lumeroosid õitsevad, varsti on oodata forsüütia ja Kuriili kirsipuu õisi. Aed ootab Sind, armas Lendav. Leia ainult sobiv aeg - et nautida kevade saabumist koos linnulaulu ja tassikese kohvi või teega.
Postita kommentaar