Emme sünnipäev...

oli täna. ja kohe-kohe on tulemas MM-i sünnipäev. Siis on kuni augustini meie pere sünnipäevadega ühel pool. Selleks aastaks.

Külm on väljas, ja sääsed on. Lähed õue, kuuled, kuidas ümberringi on kuulda vaid sääskede aariaid, nad ise kindlasti naudivad, aga mina tahaks võtta kuulipildujat. Ja ei saa ka tigude vähesuse üle kurta, nt üks minu kena noor põõsas näeb välja nagu vana luud, kuna teod on tema lehed lihtsalt nahka pistnud. Pean neile tuhka viskama, mingi vanarahvatarkus väidab, et tuhk tigudele ei meeldi (kui ma ikka õigesti mäletan). Eks ma olen ikka paras loomapiinaja ka kohati, nt kui sipelgad minu antiiksesse seamoldi endale pesa tegid, siis ma ikka täiesti südametult panin neile magusat siirupit, mis nad järgmisesse dimensiooni viis. Ja teod korjan kokku ning viskan suure kaarega üle aia. Arvan, et kui nad aru saavad oma lennuvõimest, on nad tükk aega nii imestunud, et ei oska tagasi minu lilli järama roomata.

Aga aed on ilus, kuigi roosa murtudsüda hakkab õitsemist lõpetama ning enamik tulpe on ka juba ära õitsenud, õnneks õitseb muud kraami nt hilised tulbid, ebaküdoonia, hilised priimulad, valge murtudsüda, kannikesed, meelespead, piibelehed, sirelid, laugud ja veel mingeid lilli, mille nimed on mul kirjas aiavihikus, sest mälu on mul teatavasti jäänud maha lapsepõlve. Viinamarjad kasvavad mis mühin, arbuus on ka täitsa ilus, laudlehe lehed näevad välja nagu suuremat sorti pajakaaned ning roosad veigelad on üleni õisi täis. Kohe varsti alustavad õitsemist ebajasmiinid (mul on neid mitmeid erinevaid) ja paar eriti agarat päevaliiliat. Jaa, ilus - kui muidugi mõni õis umbrohtude vahel üldse välja paistab. Aga no eks ma teinepäev jälle nokitsen aias, praegu on vaja keskenduda inglise keelele, praktika lõpetamisele ja tööle.

Jah, emmekene, Sa sündisid nii ilusal ajal. Mis siis sellest, et Sina ei saanud elada nagu lill. Lilli Sa armastasid ju sellegipoolest. Mäletan, kuidas igal aastal panid kevadel maha erinevaid seemneid ja kuidas tavaliselt eriti midagi kasvama ei tahtnud minna. Keskpäevalilli olen ma turult endale ostnud just Sinu mälestuseks, need isegi läksid kasvama. Lisaks vanadele headele pojengidele ja floksidele. Nüüd on mul siin nii pojenge ja flokse, ja Sinu roos. Seda me kutsumegi "Emme roosiks". Roosade õitega väga visa hingega põõsas, ei teagi, mis külamammi käest Sa selle koju tõid. Igatahes kaevas ema mulle sellest põõsast natuke kaasa ja mul on nüüd Sinu roos lausa kahes kohas. Ja tead, mul on kolm kadakat ka siin aia ääres. Ma tõin need Vätta karjamaalt pisikeste tibatillukeste põõsastena, millest nüüd on saanud juba vaata et meetrised kadakad. Ja mul on sauna juurest pisikesi tammesid ka siia istutatud, need kasvavad nagu kohiseb. Nii et emme, ma olen Sinu ja oma ilusad lapsepõlvehetked siia aeda kõik tallele pannud. Kuniks on veel keegi, kes nende puude ja põõsaste lugusid mäletab, oled ka Sina meiega.

Igal juhul kena kevadet ja ootame pühapäeval külla, misiganes kellaajal saate tulla.

Tervitades

Kudzu