Eile sundisin ma oma meest koeraga jooksma minema. Eino ma läksin ikka ise ka kaasa, sest elu on näidanud, et lubadusi antakse siin majas väga kergekäeliselt, aga kui on nende täitmise aeg, tuleb kapist piits või präänik välja otsida (kujundlikult muidugi, piitsa põle, põle trehvand kusagil). Ajas siis abikaasa oma tavalise koera- ja kassikarvadega kaunistet musta värvi riiete (milles ta näeb välja nagu metsik mees, kes on põgenemas sõja eest ja tuleb otse Serbiast) asemel punase jopiku selga, pani Setile jalutusrihma kaela ja retk võis alata! Nemad kimasid muidugi ees, ega minust, vanainimesest, neile vastast pole. Noh ja koperdan siis vaikselt pea maas joosta, tõstan parasjagu pilgu, märkan madam Jörpat oma aia ees rehtitsemas, äkki hüüatb proua:"Oih!" ja ma näen oma abikaasat täies pikkuses asfaldil lamamas. Muidugi kargas ta kärmesti püsti, meie prouaga tervitasime ja itsistasime vastastikku ning sprortimine jätkus. Kui abikaasalt küsisin, kas kõik on korras, vastas ta:"Luud-kondid paistavad terved olevat!". Seti oli talle jalgu jooksnud ja kuna abikaasa mõttes olid vist pr Jörpa juures (nt tahtis sensuaalsele prouale endast sportlikku muljet jätta), siis ta ei märganud, et koer püha üritust niimoodi saboteerib.
Aga ei, ega me ei jätnud oma retke pooleli. Jooksime ringi ära ja andsime piduliku lubaduse, et hakkamegi nüüd koera jooksutama. Ja edaspidi soovitan abikaasal pilk maas hoida, olgu siis kasvõi sada pr Jörpat oma aeda roobitsemas. Õhtul tunnistas meie sportlik perepea, et "puus on ikka äris valus!". Vaat mis tähendab võõraid naisu vaadata!
Kena spordikevadet teilegi!
Kudzu
2 kommentaari:
aga vähemalt sport võidab :D
Hr Abraham lincoln on spordi vastu öelnud nii mõndagi kaalukat. Ma yhinexin tema & teiega. Kena mittesportlikq kevadet!
Postita kommentaar