noh, teglikult ikka pigem naine. Arstil käisin, kõik on suurepärane, niivõrd suurepärane, et teist nii tervet inimest maailmas pole üldse olemaski. Arvan, et peaksin end pakkuma Morgie töökohta eksponaadiks, kinnitamaks, et ebaterved eluviisid (vähene magamine, ülekoormus koolis ja kodus ning suitsetamine ja vähene toitumine) muudavad inimesed üha tervemaks. Kui jätta välja fakt, et ma olen väga väsinud, ei jaksa midagi teha, iga liigutuse peale voolab higi ojadena ja aeg-ajalt pilt virvendab, eriti siis, kui ma ei ole paar tundi midagi söönud ning mu kehakaal tõuseb hoolimata füüsilisest koormusest ja vähesest söömisest (aga kindlasti 1000 kalorit päevas ma söön, nii et varusid poleks kehal justkui vaja koguda), on kõik tõesti suurepärane. Ja üleüldse - meditsiinisüsteemi sisenen ma edaspidi ainult surnuna! Nagu ma juba varem olen öelnud, ma ei näe mõtet arsti juurde kaeblema minna, sealt naastes on tunne nagu hüpohondrikul, kes oma vaba aja sisustab arsti kabinette mööda kolistades (ma käisin eelmisel aastal perearstil 1 korra ja sel aastal olen käinud ühe korra, aga see on piisav, et sinna edaspidi rohkem mitte oma nägu näidata - kuigi olgem ausad, ei saa just öelda, et ma oma arsti pidevalt tüütaksin).
Eino ju siis mul peabki olema raske, ju siis selline haiglane väsimus ongi minu viis olemiseks. Ja eks see vananemine toimu ka või nagu arst ütles : "Kas ta arvasite, et jäätegi selliseks nagu noorena?", justkui ta oleks mind noorena kohanud (kui oleks, siis ta teaks, et kuni 34 eluaastani kaalusin ma 56 kg ja ülekaal tekkis peale MM-i sündi ja minu praegust kehakaalu ei saa kindlasti normaalseks pidada!). Ehk siis meie meditsiinisüsteemi jaoks olen ma juba vanur, alleaa!
Ühesõnaga - ela edasi koos oma väsimusega, ja kui ei jaksa, siis poo end üles! Või lase maha! Või näri veenid läbi!
Kudzu
PS Aga ma olen ikka rõõmus, sest terve on tore olla, esteks, ja teiseks - ma ütlesin kohe, et arsti juurde minekust ei ole abi! Vaat kui tark ma olen. Ja ma võin rahulikul meelel süüa, mida tahan ja millal tahan, vahel paar sigaretti tõmmata ja nautida oma tervist nii et vähe pole!
6 kommentaari:
Mul peaaegu sama lugu. Ainult, et nüüd, peale ma-ei-tea-mitmendat vereproovi leiti veresuhkur madal olevat. Ja sain ravinõuandeks: söö tihti ja rammusamaid toite! Ja diagnoosiks (väsimus, pearinglus jne) "kunstniku tundlik hingelaad". Nii et pääsu polegi.
Vanadust mulle veel ei pakutud, aga olen teisteltki kuulnud, et kui 40 hakkab paistma, hakkavad arstid ikka juba seda ka meelde tuletama.
Kuule
"arstid on lollid, arstid ei tea midagi" P.Lesk
Mina ütlen et vaheta arsti. Lakkamatu higistamine ja kaalutõus ei viita küll ülearu heale tervisele.
Eks ma pean perearsti manu minema uuesti. Kui aega saan. Ja kui ma ikka olen võimeline veel minema. Aga kindel on, et selle konkreetse proua juurde ma ei lähe enam kunagi, kuigi ma tahaksin küsida, kuidas tal üldiselt mäluga on. Tema vanuses on osa inimesi juba dementsed, ja et kas ta tõesti arvab, et ta jääbki elu lõpuni arstina töötama ning head mälu omama. Arvan, et sellega tasuks juba varakult tegelema hakata. Sest kui ta minult küsis menopausi kohta, siis on dementsuse küsimus täpselt sama kaaluga.
Pane endokrinoloogile nr kinni.
Ehh, ma käisingi endokrinoloogil! Andsin endale ausõna, et selle proua juurde ma ei lähe enam, küll aga katsun suvel minna ühte erakasse, kus töötab inimene, kes vähemalt viitsib ära kuulata ja ei anna hinnanguid.
Postita kommentaar