Olen vist maininud, et MTÜ-s, kus ma töötan, on augustist uus projektijuht. Toon teile siinkohal näite tema organisatoorsetest võimetest, mille tõttu mina täna hommikul sain sõna tõsises mõttes närvivapustuse.
Meil pidi täna toimuma koolitus, mille kohta info saadeti 01. veebruaril. Kuna toimumise kohta ei olnud mainitud, siis ma eeldasin, et see toimub tavalises kohas. Jäin 5 minutit hiljaks ja kui prjoktijuht helistas, siis ütlesin, et kohe jõuan. Tormasin ruumi ja vastasin, et see oli täidetud võhivõõraste inimestega, seal toimus mingi muu üritus. Siis ma olin sunnitud helistama oma mehele, et tulgu aga uuesti autoga kohale, ma ei tea, kuhu minna: projektijuht telefonile ei vastanud, sõnumile ei reageerinud. MM oli üksinda kodus, Ingel autos kaasa. Siis me sõitsime Kaubmajja, kus on võimalus pääseda netti, et kontrollida meilist, kas seal oli kirjas, kuhu minna. Veendusime mehega mõlemad, et ei olnud mingit info toimumise koha suhtes. Siis sõitsime tagasi Lutsu tn, veendusime koos, et need inimesed, kes sinna olid kogunenud, rääkisid tööandjatest ja ametiühingust. Helistasin uuesti projektijuhile, ei vasta. Siis saatsin sõnumi, et niisuguse korraldamatuse juures ei pea mina võimalikuks koolitusel osaleda. Kõik.
Siiani ei ole ka tagasi helistatud, ei messi saadetud. Vaikus.
Mind, nelja lapse ema, haritud naist niimoodi solgutada - mu tütar peab istuma üksinda kodus, teine peab meiega kaasa jõlkuma ainuüksi seepärast, et mingi inimene istub toolil, kuhu ta ei sobi istuma! No andke andeks - kui mina viisin läbi loovtantsu tunde, siis ma iga kord enne järgmist tundi saatsin meili, et meenutada infot toimumisaja ja koha suhtes, kuigi see iialgi ei muutunud. Mina ei eelda, et igaüks individuaalselt peaks minule helistama ja uurima, kuhu tulla. Sellise info jagamine on projektijuhi kohus. Minu jaoks on see kokku üks selline häbematus, et ma ei kavatse sellel koolitusel osaleda üldse ja mõtlen väga tõsiselt, kas ma jätan niisuguses kaootilises süsteemis töötamist. Mul on nii palju muid kohustusi, et mingi 600 eegu eest kuus ma ei hakka oma närve kulutama, oma lastelt aega varastama ja teiste inimeste lolluse pärat kannatama.
Ma olen tõsiselt vihane, tõsiselt häiritud.
Õnneks paistab päike, on ilus ilm ja ma saan nädalavahetuse veeta oma perega, mitte õppides seda, kuidas toetada inimesi - minu keissi puhul oma pere ja oma ressursside arvelt.
Kudzu
1 kommentaar:
Neiu helistas kell 12.00. Väitis, et olevat saatnud meili - mina ei ole seda saanud, me kontrollisime abikaasaga koos üle. Soovitasin tal edaspidi paluda inimestelt vastust, kas nad on info saanud. Siis saab ühendust võtta inimestega, kes ei vasta. Ja veel, ja kui inimene lubab tulla ja ei jõua poole tunni jooksul kohale, siis võiks oma mobla kotist välja võtta ja silmitseda, äkki ta tõesti ei tea, kuhu tulla.
Olin väga konkreetne, teatasin, et mina täna kodust välja ei tule ja punkt - oma perekonna aega ja raha rohkem ei kuluta.
Ma saan jõupositsioonilt suhelda, sest ma ei tahtnud seda tööd, see on minupoolne suur vastutulek, et ma üldse olin nõus osalema.
Postita kommentaar