jääst, lumest ja tulest.
Kõrvetav hingus meelel
ja keelel.
Härmalõngadest soontes voolamas
jäine veri
ja igatsus kevade järele.
Kes teab, miks ja kuidas, aga on üle aastate päris tõeline talv. Aknast õue vaadates tundub väga kaunis, õues ringi liikudes küll kaunis, aga natuke liiga külm ning igapäevast tundidepikkust kütmistegevust arvestades pole ilu üldse oluline. Võiks vabalt olla ka lumeta talv pluss 10 kraadiga nagu viimastel aastatel. Ainus õnn, et on, millega kütta. Kuniks.
Maailm tundub külma käes iseäralikult vaikne. Inimesed ei kipu soojast toast välja ilma ilu nautima, pigem istutakse köetud ahju ääres ja tehakse mingeid tubaseid töid. Mina isiklikult alustasin kampsuni kudumist MM-ile. Käisin laupäeval poes, et lõnga osta ja lõpuks ikkagi ei ostnud. Leidsin, et lõngade hinnad ei ole mulle lihtsalt hetkel taskukohased. See-eest on mul kodus kunagi Vararealiseerimiskeskusest ostetud varud ja leidsingi MM-ile imearmsad angooralõngad, mis on naturaalsest kiust, pehmed, soojad ja natuke karvased. Umbes täpselt nagu kassipoja kamps tuleb sellest, kui ma ikka jaksan ta ka valmis kududa. Aga arvestades, et mul on ainult 4 artiklit lugeda jäänud ja tähtaeg on kah alles 30. jaanuaril, siis pole suurt muret, et ei jõua tehtud. Muud asjad on saadetud ja loodan üksiti ka, et arvutieksamist saan ikka läbi. Eks ma tuletan meelde enne eksamit, et kus ikka enter asub ja kui suur reavahe on referaadi puhul OK. Väga vajalikud teadmised, kas pole?
Nohu taandumise märke ei taha näidata. Hommikuks on nina umbes nagu kinnijooksnud solgitoru ja tunne on kah umbes sama. Hommikuse kohviga üritan end ja oma nina natuke turgutada, aga nt täna hommikul õnnestus Setil minu kohvi otse kruusist ära juua. Ju tal on ka madal vererõhk lisaks tema üldisele ajukääbiklusele. Nüüd siis tuleb valmistada uus kruusitäis ja asuda igapäevaseid toimetusi toimetama - pesu pesema, koristama ja süüa vaaritama.
Loodan, et mul on jaksu ülienergilise Setiga üks väike jalutuskäik teha. Ta on selleks ju kohvi juues juba valmistunud!
Kudzu
2 kommentaari:
Andeks, aga pilt kohvi lürpivast Setist pani mu küll laginal naerma:)
PS! Sain nohu ka telefoni teel kätte, oleks võinud parem kokku saada, oleks asja eest vähemalt:)
See on ikka üks eriti nakkav sort nohu sedakorda, tuleb tunnistada. Mina olin nohus viimati eelmise aasta jaanuaris, mul on kujunemas niisugune "ilus" iga-aastane traditsioon juba.
Seti on kohvi juues väga muhe! Siis ta vähemalt ei hüppa kellelgi selga ja on ka muidu nunnu.
Postita kommentaar